Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
ARVAMUS: Kas tardunud poliitmaastikul on muutused võimalikud?
|
Paljud küsivad, kas Eesti on kriisis? Kas üha süvenevatele probleemidele on üldse lahendusi? Kas otsida lahendusi või jätkata „kindlalt edasi“ viisil, sel ajal, kui külad tühjenevad, perepead töötavad Soomes, pangad kandivad Eestist maksuvabalt välja hiigelkasumeid, eraettevõtjad otsivad juriidilisi knihve, et muuta Lääne-Virumaa kaevanduste piirkonnaks?
Olen veendunud, et senise mugavuspoliitikaga tänaseid, üha kõrgemaks kuhjuvaid probleeme ei lahenda. Neid ei saa lahendada kivistunud poliitikaga, mille kaitseks Riigikogu parteid on kaevanud vallikraavi ning sillad lammutanud, et uued tulijad ei saaks öelda Riigikogu tribüüni kasutades: „kuningas on alasti!“ Võimu betoneerumise tööriistaks on muutunud parteide mõõdutundetu rahastamine riigieelarve kaudu. Igal aastal kulub selleks üle 5 miljoni euro.
Linnriik Tallinn ja ääremaastuv Eesti
Eesti ei tohi muutuda ääremaaks linnriik Tallinna ümber, kuhu koondub majandus, töökohad ja jõukus. Midagi peab ette võtma, et maakonnad ei jääks raasukeste korjajaks pealinna pidulaualt. Täna on ainult üksikud vallad kogu Eesti peale, kus rahvaarv kasvab. Kas see pole hoiatus?
Varsti pole mitte 100 000 töötajat Soomes, vaid 5-10 aastaga kaotame me naaberriigile juba 150 000 parimas tööeas inimest. Peretalude arv üha langeb, samal ajal, kui põllumajandustoetused kuluvad peamiselt suurettevõtetele, mille mehhaniseeritus üha kasvab. Kes tühjenevatesse küladesse elama jäävad, kui neis pole ühtki tootmistalu? Tänased peretalud hoiavad traditsioonilist eluviisi ning need majapidamised ei vaja sotsiaalabi. Miks me ei taha jõuliselt tõsta noortaluniku toetust või abistada vene kriisi tõttu pankrotistuvaid farme? Valitsus peaks kiiremas korras alustama hädaolukorra leevendamiseks massiivsete liha ja piima tugiostudega ning moodustama neist rahvusvahelist olukorda arvestades riigi strateegilise toiduvaru.
Kas valitsuse tähtsaimaks ülesandeks jääbki homoabielude korraldamine ning Kreeka abistamine?
Üha võimenduvate kriiside ajal tegeles valitsus terve aasta homoabielude läbisurumisega kooseluseaduse sildi all. Kas saja homopaari abiellumisõigus ongi meie suurim ühiskondlik probleem? Seda olukorras, kus Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest. Me tegeleme Aafrikale abi andmisega, aga samal ajal vajaksid paljud lapsed Eestis humanitaarabi.
Valitsuse arvates võib üle sõita 2/3 valijate tahtest ning sõimata neid homofoobideks, vihkajateks ja tagurlasteks, kes ei mõista progressi. Homoseksuaalsetele paarile juriidilise vormi andmist ei toeta Emori uuringu järgi mitte ühegi erakonna valijate enamus. Ka Reformierakonna valijatest oli selle vastu 59 %! On arvata, et sellise solvangu pärast kaotavad nad valimistel palju seniste toetajate hääli ning petta saanud valijad tulevad nende selja taha, kes toovad kuuldavale rahva enamuse tahet.
Tänaseks on Kreeka sisuliselt pankrotis ning riigi võlakoormat, mis küünib 177%-le SKPst, on aidanud garantiide ja laenude abiga ka Eesti kuni 357 miljoni euro ulatuses, mis on pea kolm korda nii palju, kui meie suurim kaitsehange soomustehnika ostu näol. Need laenud on sisuliselt korstnasse kirjutatud. Keegi peab raha tuulde loopimist takistama!
Fosforiit, tänan ei!
Taasiseseisvumise stardipauguks oli võitlus Lääne-Virumaale küünitavate gigantsete fosforiidikaevanduste vastu. Tookord võideti.
Täna on olemas taas surve Lääne-Virumaa üleskaevamiseks. Nüüd pole survestajaks okupatsioonivõimu hoolimatu bürokraatia, vaid kasumihuvilised eraettevõtjad. Kas Sõmeru ja Rägavere vallarahva mure uute kaevanduste pärast on olnud põhjendatud? On küll. Kuigi meie valitsuskorraldus peaks nime järgi olema rahvavõim, moondub see liigagi tihti rahavõimuks.
Eestis on mõjukate ettevõtjate ja parteide vahel kummalisi suhteid, mida teatud puhkudel on nimetatud seaduste ostmiseks. Meenutades hiljutisi Reformierakonna kilekotiskandaale, IRL-i mõjukate liikmete elamislubade rallit või Keskerakonna kroonilist linna ja erakonna rahakoti segi ajamist, peabki kartma seda, et parteide mõjukaid liikmeid on võimalik üsna väikse söödaga õnge otsa võtta nii elamislubasid ostvatel vene mafioosodel, kui kohalikel liigkasuvõtjatel. Alatu kiirlaenuäri ohjeldamine on siiani Riigikogule üle jõu käinud. Kui keeruline peaks olema siis terve partei õngemehe kotti panek, kui mängu tulevad kaevandusärimehed?
Mitmed fosforiidi kaevandamise kriitikud on osundanud murelikult asjaolule, et Viru Keemia Grupi hiljutine fosforiidi projektijuht Kalev Kallemets on ühtlasi mõjukas Reformierakonna liige.
Tänapäeval peavad murelikud kodanikuaktivistid suutma ette näha kaevandusärimeeste mitut sammu. Rahvale esinenud fosforiidi propageerijad kuulutasid, et 7 miljardit inimest vajavad väetisi ja toitu! Kas selliste „Päästke Aafrika!“ argumentidega püütaksegi meelitada rahvast Lääne-Virumaa parimaid põllumaid ohvriks tooma? Kui põlevkivi arengukavas on öeldud, et see rahvuslik vara peab olema ennekõike kasutatud omal maal, miks siis põlevkiviõli läheb üle 90 % ulatuses ekspordiks? Kellele on vaja arengukavasid, mida keegi ei arvesta?
Eesti vajab juhte, kes julgevad tegelikele probleemidele silma vaadata ning ei poseeri välismaistele ajakirjadele Eesti edulugusid pajatades. Muidu jäämegi Kreeka pensionäride eest hoolt kandma ja unustame omad. Toompea vajab tuulutamist!
Anti Poolamets
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
|
17 Veebruar 2015
|
|
|
|
|
 |
|
|