Res Publica fraktsiooni ettepanekut eelnõu menetlusest välja arvata toetas 39 riigikogu koalitsiooni kuuluvat saadikut, vastu oli 24 opositsioonipoliitikut.

Sootsiaalliberaalide saadikurühma kuuluv Peeter Kreitzberg ütles eelnõu riigikogus ette kandes, et kuna Eestis on koolikohustus kehtestatud 1.-9. klassini, siis tuleb inimestele luua õppimiseks ka vastavad vahendid.

"Vanemate tööpuudus ja sellest johtuvad probleemid, nagu laste alatoidetus, on üheks põhjuseks koolikohustuse mittetäitmisel. Kui paljudes kohtades kõlab hinnang, et koolilõuna on pea kolmandikule meie lastest ainus korralik söögikord, siis ma ei kujuta ette, kaua me sellest probleemist saame edasi mööda vaadata," leidis Kreitzberg.

Valitsus ja riigikogu ei toetanud eelnõu, tuues põhjenduseks, et selle heakskiitmine toonuks rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt tulevast aastast alates kaasa täiendava kulu riigieelarves 61 miljonit krooni ja alates 2006. aastast 161,4 miljonit krooni.

Tasuta koolilõuna on praegu tagatud 1.-4. klassi õpilastele. Seaduseelnõu kaalumise järel otsustasid nii valitsus kui teisipäeval ka riigikogu, et lähtudes riigi eelarvestrateegia 2005-2008 tulude prognoosidest, ei ole haridus- ja teadusministeeriumi piirsummade hulgas kavandatud koolilõuna kulude kasvuks täiendavalt raha.

Reformierakondlasest kultuurikomisjoni liige Andres Taimla tõdes, et koolijuhtide ning õpetajate ja õpilastega kohtudes pole tasuta koolitoit teiste Eesti haridusprobleemide kõrval kõige tähtsam mure.

Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid on lähiaastatel õpetajate palgad, teadus- ja arendustegevus ning põhikoolist väljalangevuse peatamine.

Samasisuline eelnõu on riigikogu menetlusest tagasi lükatud ka varem põhjendusel, et kõigi põhikooli õpilaste koolilõuna kinnimaksmine läheb riigile liiga palju maksma.  BNS