Eesti Juudi Kogukond pidi edasi lükkama 1. oktoobriks välja kuulutatud
holokausti ohvrite mälestuskivi avamise, sest nad ei hankinud õigel ajal
vajalikku ehitusluba.
Kokku viit mälestuskivi püstitada tahtnud juudi kogukond sai ehituslubade
vajalikkusest teada alles hiljuti, kui nad käisid kividele asukohti valimas,
kirjutab Postimees.
Kuigi kutsed esimese kivi avamiseks olid selleks ajaks juba Eesti
riigijuhtidele ning ka piiri taha külalistele välja saadetud, oli kogukonna juht
Cilja Laud sunnitud tunnistama, et avamine tuleb lükata kevadesse.
Keegi ei teadnud, et sellise väikese mälestuskivi jaoks on ehitusluba vaja,
ütles Laud. "Kui see selgus, siis oli juba hilja ning me ei tahtnud, et meie
pärast tehakse erand."
Ehitusseadususe kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja
inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, mis lahtiseletatult tähendab, et
ehitisel on vundament.
Kuna holokausti mälestusmärke taheti vundamendile rajada, siis pidanuks juudi
kogukond selleks kohalikult omavalitsuselt ehitusloa küsima. Klooga puhul oli
veel tegemist reformimata riigimaaga.
Harju maavanem Orm Valtson ütles, et sai kutse avamisele kätte enne, kui
juudi kogukond mälestuskivi panemiseks luba küsis. Kuna maavanemal pole õigust
reformimata riigimaale millegi rajamist lubada, siis läks taotlus edasi
keskkonnaministrile ning sealt edasi maa-ametisse, sest ka keskkonnaministeerium
pole selle Klooga maatüki valitseja.
Valitseja, kelle ainupädevuses on püsivate ehitiste rajamiseks lube anda,
tuleb riigil sinna alles määrata ning enne ei saa seal midagi ehitada.
Laud kinnitas, et nüüd on kõik taotlused sisse antud.
"Valdades on kõik kenad inimesed ja nad tahavad aidata, aga seadus on
seadus," ütles ta. "Ja ma usun, et saame oma asjad õigeks ajaks ära vormistatud
ning kevadeks mälestuskivid avada."
Juudi kogukonnal on kavas esialgu avada viis ühesugust, 1,2 meetri kõrgust
holokausti mälestuskivi Kloogal, Metsakalmistul, Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis
kunagiste koonduslaagrite kohal
Klooga kunagise koonduslaagri kohast saanuks esimene paik, kuhu on Eesti ja
Ameerika vahel 2003. aastal sõlmitud kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise
lepingu raames mälestusmärk pannakse. BNS