Riigikohus kontrollis Tallinna halduskohtu taotlusel, kas liiklusalaste õigusrikkumiste eest määratavale väärteokaristusele lisanduv juhtimisõiguse peatamine on põhiseadusega keelatud teistkordse karistamise keelu rikkumine.

Esmaspäeval tehtud otsusega jättis riigikohus halduskohtu taotluse rahuldamata ja liiklusseaduse paragrahvid põhiseadusevastaseks tunnistamata.

Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine on küll sisuliselt karistus, kuid väärteomenetluses tehtud karistamisotsusele tuginev juhtimisõiguse peatamine ei kujuta endast põhiseaduses sätestatud topeltkaristamise keelu rikkumist.

Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole põhiseaduse sõnastusest tulenevalt põhimõtteliselt keelatud kohaldada mitut karistust, näiteks põhi- ja lisakaristust, kuid keelatud on asja teist korda menetleda ja karistada iseseisvas menetluses.

"Juhtimisõiguse peatamise puhul aga viimast ei toimu - õiguserikkumist uuesti ei menetleta, vaid autoregistrikeskus peatab juhtimisõiguse väärteootsuse alusel. Sellisel kujul tuleneb juhtimisõiguse peatamine väärteomenetlusest ja moodustab sellega ühtse terviku," põhjendas riigikohus otsust.

Riigikohus märkis ka, et teistkordse karistamise keelu eesmärk on tagada, et isikut ei üllatataks sellega, et asja, kus tema kohta on tehtud jõustunud otsus, hakataks uuesti menetlema ja teda uuesti karistama.

"Mootorsõidukite juhtidel, kes peavad tundma liiklusalaseid õigusakte, on võimalik hästi ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase tegevusega kaasnevad ning väärteomenetlusel end nende eest kaitsta," märkis riigikohus.

Teise esmaspäeval tehtud otsusega leidis riigikohus ka, et juhiloa äravõtmist ei saa vaidlustada halduskohtus, vaid maa- või linnakohtus - seda põhjusel, et juhiloa võtab politseinik ära väärteomenetluse raames, tegutsedes kohtuvälise menetleja ametnikuna.

Erikaebust arutades polnud riigikohtu pädevuses võtta seisukohta küsimuses, kas juhiloa äravõtmine liiklusseaduse alusel on kooskõlas põhiseadusega.  BNS