Kokku hindas uuringufirma Ariko Marketing küsitluses üldhariduse taset ja koolielu kitsaskohti tuhat eri vanuses inimest üle Eesti.

Postimees kirjutab, et üldhariduskoolis käivate laste pereliikmed nimetasid suuremate probleemidena veel õpetajate käitumist ja liiga suuri klasse. Ka 15-24 aasta vanused noored ise peavad probleemiks suurt koormust, õpetamise taset, pikki päevi ning lisaks ka õpetajate käitumist.

Lastevanemate liidu liikme Liisa Pakosta sõnul on protest liiga suure koormuse vastu põhjendatud. "Õppekavade maht on kasvanud ja programm on muutunud vanemate endi haridusteega võrreldes keerulisemaks, mis tähendab, et lapsevanemad ise ei valda seda, mida nende lapsed vanemates klassides õpivad," tõdes Pakosta.

Ka nende laste osakaal, kellele kooli õppekava üle jõu käib, on Pakosta sõnul suur.

Antsla gümnaasiumi direktori Heinar Kooli sõnul korraldati nende koolis samalaadne uuring, millest selgus, et lapsevanemad on kooliga rahul.

"Probleemid, mis välja toodi, olid aga sarnased, etteheiteid tehti faktikesksele õppekavale, mille kohustuslik miinimum on niivõrd suur, et koolil on vähe võimalusi selle rikastamiseks," nentis Kool. "Ja ka meile teevad muret pikad koolipäevad. Näiteks kaugemal elavad lapsed tulevad juba enne seitset kodust välja ja tagasi saavad alles pool neli."

Kommenteerides kaebusi õppevahendite kõrge hinna asjus, märkis Kool, et õnneks hüvitas Antsla linn sel aastal vähekindlustatud peredele töövihikute hinna. "Hind on ju üüratu, mõnes klassis üle 500 krooni," sõnas Kool.

Pakosta sõnul on õppevahendid ilmselgelt liiga kallid, lisaks on nende eest tasu võtmine põhiseadusevastane. "Põhiseaduse järgi on meie riigis kaks asja kohustuslikud - põhiharidus ja kaitsevägi," märkis ta. "Seda, et sõdurid peavad endale ise lahingumoona ostma, ei kujutaks keegi ette."

Pakosta lisas, et kuigi haridus peab olema kõigile tasuta kättesaadav, maksavad vanemad peale töövihikute omast taskust kinni koolide kontserdi- ja teatrikülastused.

Peredes, kus kooliskäivaid lapsi ei ole, nimetati uuringut läbi viinud Ariko Marketingi projektijuhi Kalev Petti sõnul suurte probleemidena ka mittevajaliku materjali õpetamist ja õpetajate madalaid palku.

Võrreldes koolilastega peredega, nägid nad suuremat ohtu ka koolivägivallas ning suitsetamises, alkoholis ja narkootikumides. Õpilaste pereliikmetest märkis viimast probleemina vaid kuus vastajat tuhandest.

Kokkuvõttes oli 43 protsenti küsitletutest üldhariduse tasemega pigem rahul ning leidis, et see vajab vaid väikest kohendamist, tase on halb 25 protsendi meelest ning 32 protsenti ei osanud hinnangut anda.   BNS