"On selge, et valitsuse poolt esitatud kandidaadil oli palju rohkem administratiivset ressurssi käes ning seetõttu polnud kandidaatide meedias esinemise võimalused proportsioonis, samuti on suurem osa Ukraina meediast valitsusmeelsete ringkondade käes," selgitas Matsulevitš BNS-ile.

Ukraina konsul Tallinnas Vitali Maksimenko ütles BNS-ile, et praeguse peaministri Janukovitši poolt hääletas Eestis 1052 inimest ehk 73 protsenti hääletanuist. Opositsioonilist Viktor Juštšenkot toetas 262 inimest (18 protsenti), teiste toetus jäi alla viie protsendi.

"Need tulemused annavad pildi, kuidas Eestis elavad ukrainlased on informeeritud sündmustest kodumaal. Eesti kohalik meedia kajastab Ukraina sündmusi hõredalt, väga hästi peaks aga Eestis kättesaadav olema Ukraina telekanal Inter, mis on väga Janukovitši- ja venemeelne," otsis Matsulevitš valimistulemustele põhjust.

"Janukovitš apelleeris valimispropagandas venekeelsele publikule Ukrainas, neile, kes riigikeelt ei valda. Ta on lausa lubanud presidendiks saades muuta vene keele teiseks riigikeeleks ukraina keele kõrval - see võis kindlasti vene keelt kõnelevale elanikkonnale imponeerida," rääkis Matsulevitš.

Ta lisas, et kindlasti mängis suurt rolli Venemaa presidendi Vladimir Putini Ukraina visiit ja laialt kajastatud teleesinemised, kus anti mõista, et Kremlil ja Putinil on Janukovitšit toetav positsioon.

Ukrainas endas on Janukovitši edu minimaalne. Agentuur RIA-Novosti teatas, et pärast 94 protsendi häälte lugemist oli Janukovitši poolt 40,11 protsenti valijaist. Juštšenko toetajaid oli 39,16 protsenti.

Kuna ükski kandidaatidest ei kogunud üle 50 protsendi häältest, toimub 21. novembril teine valimisvoor. Teise valimisvooru võitjaks tunnistatakse lihthäälteenamuse kogunud kandidaat.

"Presidendikampaania võtab kindlasti nüüd kõvemad tuurid, muutub jõulisemaks, kontsentreeritumaks ja rahutumaks. Õhkkond on kahtlemata väga närviline, kuna valimistega selgub ka Ukraina poliitiline kurss ja reformide saatus," viitas Matsulevitš Juštšenko ideele suurendada oma ametisoleku ajal koostööd EL-i ja NATO-ga ning Janukovitši kavatsusele tihendada koostööd Venemaaga.

"Eesti selge seisukoht on, et me töötame ükskõik missuguse presidendiga, kui ta on demokraatlikult valitud," rõhutas koos kümne parlamendisaadikuga Ukrainas valimisi jälginud Matsulevitš.  BNS