Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et riigiprokuratuur ei tuvastanud selle juhtumi kontrollimisel advokaadile usaldatud andmete konfidentsiaalsuse rikkumist.

Riigiprokuratuuri hinnangul ei rikkunud kaitsepolitsei advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjate puutumatust, kui ta osutas õigusteenust, ning ei tuvastatud kuriteos kahtlustatava õiguste rikkumist. Samuti ei kaasatud advokaati jälitustoimingutesse.

Riigiprokuratuur kontrollis kaitsepolitsei väidetavat seaduserikkumist Eesti Advokatuuri taotlusel, kuna kaitsepolitsei kuulas pealt pistisevõtmises kahtlustatava Tallinna lennujaama tollipunkti ülema Peeter Ventseli ja tema advokaadi Lea Piirsalule telefonivestlust.

Tüli tekitanud jälitustoiming tehti kuni 1. juulini kehtinud jälitustegevuse seaduse ja kriminaalmenetluse koodeksi sätete alusel, mis ei kohustanud teavitama tehtud jälitustegevusest, märkis riigiprokuratuuri pressiesindaja.

1. juulist kehtima hakanud kriminaalmenetluse seadustik reguleerib täpselt ja selgelt jälitusametkondade õigusi ja kohustusi jälitustegevusel vältimaks kaitseõiguse konfidentsiaalsuse rikkumise võimalust.

Uutest võimalustest lähtudes tõhustab prokuratuur kontrolli uurimis- ja jälitustoimingute tegemise seaduslikkuse üle, et tagada kaitsja ja kahtlustatava vahelise suhtluse konfidentsiaalsus.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja sõnul juhitakse jälitustegevust selliselt, et kodanike põhiõigusi rikutaks minimaalselt, seda tehakse minimaalse ajaga ning jälgitakse menetlusolukorra vajadusi tõendi hankimisel.  BNS