Aastaid avalikus teenistuses töötanud Tallinna linnavalitsuse personalidirektor Marika Lepikult ütles Postimehele, et ametnikele heidab halba varju mitte palga suurus, vaid põhjendamatu vassimine tegelike palganumbritega.

Seetõttu suhtub Lepikult kavandatavatesse muudatustesse hästi. Praegune olukord, kus inimesele väärilise tasu maksmiseks või edutamiseks peavad personalitöötajad laveerima eri seadusesätete vahel, on tema hinnangul mõistusevastane.

"Õnneks on omavalitsustel rohkem vabadust kui riigiasutustel ning linn on saanud maksta korralikku palka ilma lisatasudeta," ütles Lepikult.

Ametnike lisatasude ja soodustuste kadumine on kavandatud 2007. aasta alguseks. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul on ajavaru andmisel arvestatud, et aega kulub eelnõu läbivaidlemisele riigikogus, samuti võiks pärast seaduse vastuvõtmist jääda ettevalmistusaeg uue süsteemi sisseviimiseks.

Eelnõu ei võta ära juba väljateenitud pensionilisa teenistusaastate eest, ent alates 2007. aastast seda juurde ei arvestata. Samuti kaovad palgale lisanduvad tasud staaži, võõrkeeleoskuse, teaduskraadi, riigisaladuse töötlemise jm eest.

Eelnõu annab palga määramise õiguse asutuse juhile, sest ministri hinnangul on senisel tsentraalsel palgamääramisel ülemaksmise tõenäosus suurem. Palk ise hakkab koosnema põhipalgast, asendus- ja tulemustasust.

Pärnu maavanema kohusetäitja Toomas Kivimägi sõnul on olemasolev palgasüsteem tõepoolest ajast ja arust.

"Maavanema palgaastme taga on kirjas 12.500 krooni, kõik naeraksid, kui ütleksin selle oma palganumbriks, on ju teada, et õige number on kaks korda suurem," tõi Kivimägi näiteks.

Minister Vaheri hinnangul on ametnike palgatase väheste eranditega paigas ning üldist palgatõusu ei tule. Valdkondades, kus palgatõus on siiski vajalik, peaks see toimuma ametnike arvu vähendamise arvelt, mitte niisama, kinnitas Vaher. Riigi ja omavalitsuste palgal on ligikaudu 20.000 ametnikku.  BNS