Riiklikuks muudetava kiirabi kvaliteedi paranemist uskus ligi kolmveerand vastajatest ning ei uskunud ligi kuus protsenti vastanutest.

Väidet, et kiirabi kvaliteet paraneks, kui litsents antaks eraettevõtetele, pidas tõenäoliseks ligikaudu 14 protsenti ning ei pidanud tõenäoliseks ligi pooled vastanutest. See oli ka väide, mis kogus enim, ligi kolmandiku vastuseid "raske öelda".

Kõige enam kinnitasid abivajajad väidet, et häirekeskuse telefonile 112 helistades sai dispetšer tema probleemist aru. Nii arvas ligi 95 protsenti.

Ligi 87 protsenti arvas, et kiirabi tuli kiiresti või pigem kiiresti. Liiga pikaks pidas kiirabi tuleku aega ligi kuus protsenti.

Kiirabibrigaadi tegutsemisega oli üldiselt rahul 91 protsenti inimestest. Rahulolematuid oli ligi kolm protsenti. Ligikaudu samamoodi jagunesid vastused ka patsiendi kaebusi kuulanud arsti suhtes.

Rahulolek langes veidi, kui küsiti, kas patsient vaadati läbi piisavas mahus. Rahule jäi 84 ning ei jäänud ligi neli protsenti vastanutest.

Pandud diagnoosi õigsuses tõusis rahulolematute hulk ligi kuue protsendini. Samas tõusis ka rahulolijate hulk ligi 88 protsendini.

Raviga ei jäänud rahule viis ja jäi 85 protsenti. Sama palju oldi rahul ka kiirabiauto ja aparatuuri ajale vastavusega.

Et kiirabi asemel oleks aidata saanud ka perearst, arvas ligi 13 protsenti. Enam kui 70 protsenti vastanutest olid kindlad või pigem kindlad, et probleem ei kuulunud perearsti kompetentsi.

Keeruliseks osutus vastajatele küsimus, kas alati on võimalik pöörduda probleemide ja ettepanekutega kiirabiteenistuse juhtide poole. Ligi kolmandik vastas sellele "raske öelda".

Kiirabi jagas 23 küsimusega kakskeelse ankeedi 500 inimesele ning sai tagasisidet 233 inimeselt.  BNS