Pihlak ütles kirjas, et haldusterritoriaalse reformi teostamisel võiksid olla aluseks kihelkonnad, mis olnud kõige pikema traditsiooniga ühtekuuluvustunde kandjad läbi sajandite, teatas Kuma raadio.

Ta meenutas ka, et praegu Järvamaal asuvad Kabala ja Imavere vald lõigati Viljandimaa küljest kolhooside loomise tuhinas. Need ajaloolisel Liivimaal asuvad Pilistvere kihelkonna vallad peaksid tema hinnangul loogiliselt kuuluma edaspidi ühisesse omavalitsusse koos Kõo valla ja Võhma linnaga.

Pilistvere piirkonna omavalitsuse elanikke seob Pihlaku sõnul kultuuriline ja ajalooline pärand, samuti majanduslik mõistlikkus. Domineeriva keskuse puudumine annaks uue haldusüksuse puhul eelduse, et ei tekiks äärealasid.

Muuseumidirektor viitas, et Saksa ja Nõukogude okupatsioonivõimude tõmmatud piirid ei ole püsinud, kuna otsuseid on langetatud päevapoliitikast ja majandushuvidest lähtudes.

Pihlak palus Partsil Lõuna-Järvamaa ja Põhja-Viljandimaa praeguste haldusmuutuste juures järele mõelda ja arvestada mitte lühiajalisi soove, vaid riiklikke huve ning kultuuri- ja ajaloolisi tagamaid.

Vaidlust Pilistvere kihelkonna ümber on elavdanud kava moodustada Lõuna-Järvamaa suurvald, kuhu kuuluksid Türi linn ja vald ning Oisu ja Kabala vald.

Vastava ettepaneku tegi märtsis Türi linnavolikogu, kes kutsus ühinema ka Rapla maakonna Käru valda. Käru volikogu lükkas ettepaneku mais üksmeelselt tagasi, teistes omavalitsustes on ühinemist toetatud.

Kuigi Kabalas toetas liitumist Türiga seitse ning ühinemist Pilistvere kihelkonna omavalitsustega neli volinikku, pole vaidlused lõppenud.

Volikogu otsusega rahulolematud elanikud saatsid Partsile, Õunapuule ja Kabala volikogule pöördumise, milles toetasid Kabala liitumist endise Pilistvere kihelkonna omavalitsustega. Pöördumisel on 286 allkirja.

Rahulolematud on viidanud sellele, et Kabalas septembris toimunud rahvaküsitlusel toetas Türiga ühinemist vaid kaks inimest rohkem kui ühinemist Pilistvere suunal.  BNS