Vanusegrupis 15-40 aastat hakkab aids olema surmapõhjus number üks, sest 2008. aastaks lisandub üle tuhande aidsi surnud inimese, kui võtta aluseks keskmine eluiga kümme aastat pärast nakatumist, kirjutas Eesti Päevaleht.

Antiretroviirusravi (ARV) saab Eestis praegu alla saja inimese. Eesti 4312 HIV-positiivsest on end arsti juures arvele võtnud tuhande ringis. Praegu kulub ühe patsiendi ARV-ravile 50.000 krooni aastas.

Ministri andmetel kulub juba aastal 2008 ARV-ravile 100-200 miljonit krooni, lisaks muud nakatunute tervishoiuteenused.

"Sama leviku korral on oodata, et 2009. aastaks tänane HIV-i nakatunute arv kahekordistub ning 2014. aastaks kolmekordistub," leidis minister. "Tulevikus võib Eestis tekkida sarnane olukord mitmete Aafrika riikidega, kus paljud lapsed jäävad orbudeks, sest nende vanemad on surnud aidsi tagajärjel."

HIV-positiivsetele emadele sündinud lapsi on praegu teadaolevalt 63, neist viis on emalt nakkuse pärinud.

Pomerants avaldas kahetsust, et riigi panus HIV-ennetustööle on aastate jooksul olnud tagasihoidlik ning valdavalt on ennetust rahastanud Global Fund. Aidsi ennetamise riiklikule programmile on sotsiaalministeerium aastateks 2002-2006 kavandanud 83 miljonit krooni, programmi on seni rahastatud poole väiksemas ulatuses.

"Kui narkomaanidele suunatud kahjusid vähendavate meetmete süsteemne rakendamine oleks alanud 90-ndate teisel poolel, oleks võimalik olnud epideemia levikut pidurdada ning vältida selle väljumist riskirühmadest," väitis minister.

Nüüdseks on nakatumine levinud väljapoole süstivate narkomaanide ringkonda - 2003. aastal oli hinnanguliselt ligikaudu 70-75 protsenti uutest nakkusjuhtudest mitte-narkomaanide seas.

"Rahvusvahelised eksperdid prognoosivad Ida- ja Kesk-Euroopas laiaulatuslikku seksuaalsel teel levivat HIV-epideemiat, mille kiirus ja maht sõltub peamiselt selle grupi suurusest, mis ühendab riskirühmasid tavapopulatsiooniga," tunnistas Pomerants.  BNS