Veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul pole Eestis vaja hullulehmatõve
pärast muretseda, isegi kui üles kerkinud kahtlus osutub tõeks.
"Inimestel on olemas kaht sorti Creutzfeldt-Jakobi tõbe. Üks on klassikaline,
mis avastati ammu enne, kui loomadel. On normaalne, et seda tõbe esineb üks
juhtum miljonist," rääkis Pärtel BNS-ile.
Teine Creutzfeldt-Jakobi tõve tüüp on seotud loomade hullulehmataudiga, kuid
see kulgeb inimestel kiiremini kui praegu kahtlustatav juhtum.
"Eestis ei ole loomadel registreeritud ühtegi hullulehmatõve juhtumit.
Euroopa Liidu direktiivide kohaselt kontrollitakse meil absoluutselt kõik üle
36-kuu vanused tapetud veised ning kõik üle 24-kuu vanused hädatapetud või
hukkunud veised," ütles Pärtel.
Reedeste ajalehtede andmetel on ühes Kesk-Eesti haiglas raskes seisundis
73-aastane naine, kellel arstid kahtlustavad surmaga lõppevat hullulehmatõbe ehk
Creutzfeldt-Jakobi haigust.
Ka tervisekaitse inspektsiooni epidemioloogiaosakonna juhataja Natalia Kerbo
kinnitas ajalehele, et Kesk-Eesti haigusjuhtumi puhul on tegemist üksiku
haigestumisega ja epideemiaohtu ei ole. BNS
