Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Rummo: kodakondsuse aluspõhimõtteid pole vaja muuta
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul pole vaja muuta kodakondsuse saamise aluspõhimõtteid, sest praegugi on naturalisatsioonitempo oluliselt kasvanud.

Reformierakonda kuuluv Rummo ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et määratlemata kodakondsusega isikute ja Eestis elavate teiste riikide kodanike aktiivsus Eesti kodakondsuse taotlemisel ja selleks vajalike tingimuste täitmisel on kasvanud, kuigi selle saavutamiseks pole tehtud muudatusi Eesti kodakondsuse omistamise aluspõhimõtteis.

Ministri teatel omandas tänavu kümne kuuga naturalisatsiooni korras kodakondsuse üle 1000 inimese rohkem kui kogu möödunud aasta jooksul, kuu-kuult on suurenenud ka uute taotlejate arv.

Üldse elab Eestis praegu 155.800 kodakondsuseta isikut ehk 16.500 vähem kui 2003. aasta alguses.

Rummo hinnangul on naturaliseerimise taotlejate arv tõusul mitu põhjust. Esimesena tõi ta esile motivatsiooni tõusu tänu Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga, mis muudab Eesti kodaniku EL-i kodanikuks.

Teiseks on kodakondsuseta isikud või ka näiteks Venemaa Föderatsiooni Eestis elavad kodanikud teadvustustanud, et Eesti liitumine EL-iga ei toonud neile kaasa oodatud automaatset EL-i kodakondsuse saamist.

Kolmandana mainis Rummo mitmeid informatsioonikampaaniaid, aga ka kodakondsuse taotlemiseks vajalike eksamite korraldamist otse koolides.

Minister lisas, et valitsus on seadnud eesmärgiks saavutada 5000 uut Eesti kodakondset aasta kohta, kuid juba tänavu ületatakse see arv tunduvalt.

Rummo kinnitas, et ei näe mingit tarvidust muuta kodakondsuse saamise eeldusi. Tema sõnul tuleb seniseid kogemusi laiemalt ära kasutada, näiteks korraldada põhisseaduse ja seaduste tundmise eksameid venekeelsetes põhikoolides, nagu seda on edukalt tehtud gümnaasiumides.

Minister viitas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmetele, mille kohaselt oli oktoobris ja novembris vene gümnaasiumides korraldatud kodakonduseksamitest osavõtjate hulgas juba märgatavalt ka põhikooliõpilasi, mis näitab tema hinnangul vene noorte kasvavat teadlikkust Eestis kehtivaist seadustest.

Kuigi eksam sooritakse eesti keeles, on eksami edukalt sooritanute protsent vene õppekeelega koolides üheksakümne ligidal. Rummo peab vajalikuks antud eksami korraldamist senisest suuremal määral ka eestikeelsetes koolides, kus õpib märkimisväärne arv kodakondsuseta lapsi.  BNS

24 November 2004
  Kommentaarid