Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eesti võib EL-i eesistujaks saada 2018. aastal

Lõplikult kinnitamata otsuse kohaselt võib Eesti saada Euroopa Liidu eesistujamaaks 2018. aastal.

Ajalehe Financial Times teatel on EL jõudmas kokkuleppele, et esimesena uusliikmeist saab eesistujaks vastliitunuist jõukaim Sloveenia.

Järgmistena on eesistujad Tšehhi, Ungari, Poola, Küpros, Leedu, Läti, Malta ja Slovakkia. Eesti kätte jõuab järg 2018. aastal, kirjutas ajaleht.

Veel jõustumata EL-i põhiseadusleppes sätestatud eestistumise uus kord näeb ette, et grupieesistumine toimub kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul.

Eesti partneriteks võivad saada Suurbritannia ja seni veel EL-i vastu vastu võtmata Bulgaaria.

Läti partnerid on praeguse kava järgi Itaalia ja Luksemburg, Leedu oleks eesistuja koos Iirimaa ja Kreekaga.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et selline plaan on olemas, kuid lõpliku otsuse teeb EL-i nõukogu.

Varem oli kõne all ka kava, mille järgi Eesti võinuks eesistujaks saada juba 2008. aastal. Valitsus leidis novembri alguses, et Eesti pole mitmel põhjusel selleks siiski enne 2013. aastat valmis.

Põhjustena on mainitud nii riigiinstitutsioonide vajadust paremini valmistuda kui ka eesistumise kulukust. Eesti esindajad on nentinud, et eesistumine võib riigilt nõuda kuni miljard krooni ning selle hilisem toimumine annab Eesti majandusele kasvuaega.

Leedul oli võimalus alustada eesistumisega juba 2007. aastal, kuid novembri keskel tõrjus Leedu valitsus ettepaneku Eesti äraütlemisega sarnastel põhjustel.  BNS

25 November 2004
  Kommentaarid