Otsust alustada regulaarseid konsultatsioone Venemaaga inimõiguste ja põhivabaduste küsimustes hindab Parts positiivselt, sest taoliste konsultatsioonide käivitamine oli üks ELi-poolne tippkohtumise eesmärk, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

"Mul on hea meel, et Venemaa on lõpuks nõustunud inimõiguste alase avatud dialoogiga. Konsultatsioonid annavad Eestile võimaluse arendada Venemaaga avameelset ja konstruktiivset dialoogi inimõiguste teemal," ütles Parts.

"Avaneb võimalus pärida venelastelt nende arengute kohta Venemaal, mis meile muret teevad, nagu näiteks olukord Tšetšeenias, ekstremismi nähtused, meediavabaduse piiramine," märkis ta.

Peaministri sõnul on ta teadlik, et Vene pool võib tõstatada konsultatsioonide käigus ka vähemuste teema Eestis ja Lätis, püüdes politiseerida EL vähemustesse kuuluvate isikute teemat.

Partsi hinnangul pole Eestil midagi karta ega varjata, sest meie partnerid teavad, et Eesti on demokraatlik riik, kus on tagatud kõikide inimeste, sealhulgas vähemusrahvuste põhiõigused ja -vabadused ning ka venekeelsesse vähemusse kuuluvate inimeste olukord Eestis vastab igati euroopalikele Kopenhaageni kriteeriumitele.

"Euroopa Liit on seda mitmel korral välja öelnud ja on kindlasti valmis seda tegema ka tulevikus - nii konsultatsioonidel kui ka konsultatsioonide väliselt," sõnas ta.

Parts tervitas nelja ühisruumi tegevuskava osas seni saavutatud edu ja EL-Vene ühises pressiavalduses mõlema poole poolt väljendatud soovi kokku leppida seni veel lahti olevates küsimustes.

"Eesti positsioon on algusest peale olnud, et tegevuskava tuleb käsitleda paketina. Oluline on saavutada hea sisu, mis vastaks Euroopa Liidu huvidele. Edasi liikumine võtab paratamatult aega," märkis Parts. BNS