Tartu ülikooli tervishoiuinstituudi erakorralise vanemteaduri Taie Kaasiku sõnul
on just liigne alkohol ja olematu alkoholipoliitika Eesti meeste lühikese eluea
üks põhjusi.
Alkohol tingib meeste erakordselt suure suremuse just nooremas ja keskeas,
sealt lähtub ka 10-12 aastat lühem keskmine eluiga, kirjutas Eesti Päevaleht.
15-49-aastastest sureb mehi kolm korda rohkem kui naisi, 25-29-aastastest
viis korda rohkem. Kiirabiarstid selgitavad seda möllavate hormoonidega, mis
panevad noored mehed sageli purjuspäi ja ennasthävitavalt tegutsema.
Alles 85. eluaastast muutub meeste ja naiste suremuskordaja sarnaseks.
Selleks ajaks on kogu Eesti peale elus vaid umbes 3000 meest 12.500 naise kohta.
Iga aasta kaotab Eesti 1700 noort, 15-49-aastast meest. Selle vanusegrupi
meeste hulk on viimase 12 aastaga surmade tõttu vähenenud 45.700 võrra, mis
ligikaudu võrdub Pärnu linna rahvaarvuga.
"Andmete analüüs näitab, et meie noorte ja keskealiste meeste juhtiv
surmapõhjus on joovastavate ainete liigmanustamine," märkis Taie Kaasik.
Lääneriikides on surmapõhjuste seas esikohal kas enesetapp või liiklustrauma,
seda Eestist oluliselt väiksemate suremuskordadega. Alkoholimürgistus jääb
läänes pigem surmapõhjuste rea lõppu.
Ka õnnetusjuhtumitest ja enesetappudest suur osa toimub alkoholi mõjul. Tartu
ülikoolis läbi viidud alla 65-aastaste vigastusohvrite uuring näitab, et 50
protsenti enesetapjatest, 60 protsenti tapmisohvritest ja enam kui 70 protsenti
uppunutest, tulekahjudes ja liikluses hukkunutest olid õnnetuse ajal
alkoholijoobes.
Kaasiku andmetel pikendas 1980-ndate Gorbatšovi-aegne alkoholikeeluseadus
Eesti meeste keskmist eluiga kolme aasta võrra: 64 aastalt 67 aastani.
Sama kinnitas ka Wismari haigla peaarst Valdur Jänes. "Keeluajal, 1980.
aastatel, kui alkohol oli raskemini kättesaadav ja selle tarvitamine
ühiskondlikult hukka mõistetud, oli oluliselt vähem mürgistusi, enesetappe,
surmaga lõppenud traumasid. Alkoholi tarvitamine oli ka avalikult taunitav, mida
praegu pole," ütles Jänes.
"Võiks öelda, et praegu juuakse poole rohkem. Eriti torkas see silma
1993.-1994. aastal, nii-öelda üleminekuperioodil, kui joodi ikka hullult. Meil
tuli oma 1000 deliiriumi aastas. Alkohol on praegu väga lihtsalt ja 24 tundi
kättesaadav. Just lahjasid jooke juuakse väga palju," lausus Jänes. "Ja
narkosõltlasi on juurde tulnud."
Jänes lisas, et ta ei ihka küll totalitaarset süsteemi tagasi, kuid selles
oli ka positiivseid jooni. Ühelt poolt tervisespordiks loodud tingimused,
teisalt oli alkohoolikute ravi lihtsamalt korraldatud ja voodikohti rohkem.
"Praegu on alkohol ülikättesaadav nii odava hinna kui vahemaade poolest, seda ei
saa lahendada niivõrd riik, kuivõrd omavalitsused," ütles peaarst. "Teiste
riikidega võrreldes on meil alkohol ikka väga odav."
Nõukogude ajal rakendati alkoholismi puhul nii vabatahtlikku kui ka sundravi,
nüüd sõltub see, kas inimene enda probleemi näeb või lahendada suudab, eelkõige
tema perekonnast või enda vastutustundest.
"Meie kõige sagedasemad patsiendid on 40-50-aastased mehed, kes on
haigekassas kindlustatud ja kellel on tugev peretoetus taga," sõnab Jänes. "Aga
laiemalt võttes on ravi raskemini kättesaadav ja seda saab piiratud mahus."
Eestis joob end igal aastal surnuks 100.000 mehest 25, Rootsis aga vaid üks
mees sama suhtarvu kohta. BNS