"Statistikast ilmnes, et muljetavaldavalt suur on laste osakaal, kes perevägivallast osa saavad ja seda pealt näevad," rääkis BNS-ile Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse juhataja Katri Tammekand.

Tema sõnul on rohkem kui pooltes perevägivalla juhtumitega registreeritud peredes kasvamas lapsed, kellest omakorda üle poole näeb vägivalda pealt.

Enamiku perevägivallaga seotud politseiväljakutsete puhul on vägivallatseja olnud purjus. Rohkem kui pooled vägivalla ohvrid on vägivalda talunud mitu aastat.

Tammekand lisas, et Eesti on maailmas kõrgel kohal ka tapmiste arvu poolest ning enamik naisi mõrvatakse lähisuhtepartneri käe läbi.

"Eeldus, et koduseinte vahel on üks turvalisemaid paiku, ei pea naiste puhul kahjuks alati paika," sõnas ta.

Lääne politseiprefektuuri, Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi koostöös on välja töötatud uus politseistatistika süsteem perevägivalla kohta. Uue süsteemi alusel kogus ja analüüsis Lääne politseiprefektuur maist novembrini ligi 400 perevägivalla juhtumit.

Lisaks on väljatöötamisel uus politseijuhend perevägivalla väljakutsel käitumiseks ning politseinikele antakse koolitust perevägivalla ohvritega suhtlemiseks ja andmete kogumiseks.  BNS