ÜRO peasekretär Kofi Annan tegi 16 endisest välisministrist ja diplomaadist koosnevale töörühmale ülesandeks esitada ettepanekud, kuidas ÜRO peaks ennast reformima, et astuda vastu 21. sajandi ohtudele ja muutustele.

95-leheküljeline raport esitas 101 ettepanekut, mis käsitlevad võitlust vaesuse, aidsi, sotsiaalsete rahutuste, massihävitusrelvade leviku, terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Raportis kritiseeritakse mitmeid ÜRO organeid alates Julgeolekunõukogust inimõiguste komisjonini ja tehakse ettepanek, et organisatsioon peaks vananeva personali väljavahetamiseks kasutama töötajate nn "väljaostmist".

ÜRO põhikiri lubab riikidel tegeliku või kohese ohu korral viivitamatult enesekaitseks reageerida. Raportis märgitakse aga, et "ennetav tegevus", kui oht pole kohene, vajab ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolekut. See punkt viitab otseselt USA eelmise aasta Iraagi-invasioonile, milleks ÜRO nõusolekut ei andnud.

"Kui ennetavaks sõjaliseks aktsiooniks on olemas tugevad argumendid, tuleks küsimus tõstatada ÜRO Julgeolekunõukogus, mis võib taoliseks tegevuseks loa anda," märgitakse raportis.

"Ühepoolsete ennetavate aktsioonide puhul on oht globaalsele julgeolekule liiga suur," märgitakse raportis.

Samas laiendab raport sõjalise sekkumise põhjuseks olla võivate ohtude definitsiooni, lisades neile ka tsiviilisikute kaitsmise vajaduse omaenda valitsuse kuritegude eest.

Raport soovitab, et Julgeolekunõukogu peataks massihävitusrelvade levikut, kasutades "kollektsiivset tegutsemist" iga riigi vastu, mis kas või ähvardab tuumarünnakuga.

Töörühma esitatud definitsioon määratleb terrorismi "igasuguse tegevusena, mille eesmärk on põhjustada tsiviilisikute surma või raskeid kehavigastusi".

ÜRO Peaassamblees pole terrorismi määratlemine aastaid õnnestunud, kuna araabiariigid väidavad, et erand tuleks teha "võõrokupatsiooni" puhul, mis jätaks terroristide hulgast välja Palestiina suitsiidipommipanijad.

Töörühm, kuhu kuulus ka Araabia Liiga juht Amr Moussa, märkis aga, et "okupatsiooni fakt iseenesest ei saa õigustada tsiviilisikute ründamist".

Annan soovib kasutada töörühma ettepanekuid alusena raportile, mille ta esitab septembris Peassambleele.

Töörühma ettepanekud näevad ette ka Julgeolekunõukogu liikmete arvu suurendamise praeguselt 15-lt 24-le.

Julgeolekunõukogu liikmete arvu muutmist peab toetama kaks kolmandikku ÜRO 191 liikmest, ükski alalistest liikmetest ei tohi muudatusele vetot panna.  BNS