Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Koolilõuna maksumus erineb piirkonniti kuni kaks korda
Riigikontroll leidis koolilõuna korraldust auditeerides, et toidupäeva maksumus koolides erineb piirkonniti kuni kaks korda ja koolitoidu korraldust tuleks täpsustada.

Erinevused sõltuvad peamiselt sellest, kas toitlustusteenust ostetakse sisse või peetakse oma sööklat, teatas BNS-ile riigikontrolli pressiesindaja.

Koolisöökla puhul tasub personalikulu ja muud kulud vald või linn ning toidupäeva hind kujuneb vajaminevate toiduainete kuludest. Koolides, kus teenuse osutaja on eratoitlustaja, on keskmine toidupäeva hind niisama suur kui riigi tasutud osa. Samas on toitlustajal vaja katta kulud, mis kooli enda söökla puhul tasutakse otse omavalitsuse eelarvest, ning lisaks teenida kasumit.

Riigikontroll leiab, et riik peaks määrama, milliseid kulusid eraldatud raha arvel saab katta. Muidu võib juhtuda, et koolides, kus toitlustusteenus ostetakse sisse, võib laps saada vähem või väheväärtuslikumat toitu.

Riigikontroll nentis ka, et enamik auditeeritud omavalitsustest pole korraldanud toitlustaja leidmiseks riigihanget. Enamjaolt olid omavalitsused või koolid sõlminud toitlustajaga nii-öelda rendilepinguid, mis reguleerivad ka toitlustusteenuse ostmist. Kuna enamasti ületas ostetava teenuse summa riigihanke piirmäära, tekkis neil riigihanke korraldamise kohustus.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole toitlustamisteenuse ostmine riigihangete seaduse mõttes erand, kuigi riigihangete amet näeb koolitoidu teenuse riigihanke täismenetluse korraldamisel probleeme. Rahandusminister Taavi Veskimägi teatas riigikontrollile, et kuna Euroopa Liidu riigihangete direktiivide kohaselt on see teenus erand, planeerib ta riigikogule juba tuleval aastal esitatavas uues riigihangete seaduse eelnõus sätestada toitlustusteenuse ostmise erandina.

Riigikontrolli hinnangul ei ole järelevalve koolilõuna eraldise kasutamise üle piisav. Kuigi järelevalvekohustus on mitme erineva seadusega pandud nii haridus- ja teadusministeeriumile, maavalitsustele kui ka omavalitsustele, ei ole järelevalvet peaaegu teostatud.

Kuna koolilõuna eraldise maksmine on reguleeritud haridusvaldkonna seadusega, leiab riigikontroll, et kohustus järelevalvet teostada on ennekõike haridus- ja teadusministeeriumil. Auditiga ei tuvastatud, et koolilõunaks mõeldud raha oleks kasutatud muuks otstarbeks.

Tasuta koolilõuna on ette nähtud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mille kohaselt 1.-4. klassi õpilaste ning võimaluse korral teiste õpilaste koolilõuna kulude katmise toetamiseks nähakse riigieelarves ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele. Tasuta koolilõunat antakse alates 2002. aastast.

Möödunud aastal oli valitsus kehtestanud koolilõuna keskmiseks maksumuseks 10 krooni ning sel aastal 10,8 krooni õpilase kohta. Selleks oli mõlemal aastal riigieelarves ette nähtud 103,4 miljonit krooni.

Eraldise eesmärki põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei sätesta, kuid seaduse seletuskirja kohaselt püütakse selle eraldisega parandada laste tervist ning kindlustada lastele vähemalt kord päevas täisväärtuslik toit, mille saamine ei pea sõltuma vanemate toitumisharjumustest.  BNS

07 Detsember 2004
  Kommentaarid