Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi hinnangul kasutab
Euroopa Liit Venemaa suhtes kõrgendatud standardeid ning ta võrdles Eesti ja
Läti venelaste olukorda Meshethi türklastega.
"EL tõstatab Venemaa ees küsimuse seitsme tuhande Meshethi türklase
olukorrast, vaikides seejuures maha küsimuse sadade tuhandete venelaste
olukorrast Lätis ja Eestis," ütles Kossatšov teisipäeval Moskvas kohtumisel
Beneluxi riikide suursaadikutega.
EL on juhtinud Venemaa tähelepanu Krasnodari krais elavate meshtethi
türklastele, kellest paljudel puudub Vene kodakondsus. Juuli lõpus elas
regioonis elab 11.999 Meshethi türklast, kellest Vene kodakondsuse oli saanud
vaid 4.943.
Stalinlik režiim küüditas Meshethi türklased 1944. aasta novembrikuus
Lõuna-Gruusiast - Meshethist ja Džavahhethist Kesk-Aasiasse - Usbekistani,
Kasahstani ja Kõrgõzstani.
Pärast massilisi pogromme Fargona orus olid paljud neist sunnitud 1989.
aastal Usbekistanist lahkuma. Enamus neist elab praegu Aserbaidžaanis ja
Venemaal.
Kossatšov märkis, et pärast kümne riigi ühinemist Euroopa Liiduga on
suhetesse ilmunud "Venemaa kasvatamise tendents, tema suhtes kui mitte
topeltstandardeid, siis ilmselgelt kõrgendatud standadeid rakendades", teatas
Interfax.
Kossatšovi hinnangul puudub Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes usaldus, tuues
näiteks Ukraina valimised.
"EL pani selle riigi vale, kunstliku valiku ette - Ukraina on kas Euroopa või
Veneamaaga. See annab tunnistust sellest, et pooled ei usalda siiamaani üksteist
täielikult," sõnas ta.
"Idealiseerimata Venemaa tegevust selles olukorras leian, et see oli paljuski
vastureaktsioon Euroopa kogukonna tegevusele nõukogudejärgses ruumis, kus EL on
teadlikult toetanud jõudusid, kes üritavad distantseeruda Venemaast ning
läheneda Euroopale," märkis ta.
Kossatšov leiab, et 2007. aastal, mil lõpeb Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise
partnerlus- ja koostööleppe kehtivus, tuleks allkirjastamiseks koostada uus
dokument.
"Ma pean vajalikuks jõuda uue dokumendi allkirjastamiseni, kuna praegu kehtiv
lepe sisaldab mitmeid vananenud norme, aga mis peamine, see ei anna vastust
küsimusele, kuidas peaksid edaspidi arenema Venemaa ja EL-i vahelised suhted,
kas meie riik peaks astuma sellesse ühendusse, ja kas pooltel on seda vaja,"
sõnas ta. BNS