Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Uuring: aasta sündmus on Eesti liitumine EL-i ja NATO-ga
Eesti elanikud peavad lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks liitumist Euroopa Liidu ning NATO-ga.

BNS/Faktumi kolmapäeval avaldatud uuringust selgub, et üle kahe kolmandiku ehk 69 protsenti Eesti elanikest peab lõppeva poliitika-aasta tippsündmuseks liitumist Euroopa Liiduga (EL). Esimese eelistusena märkis selle sündmuse 54 ja teise eelistusena 15 protsenti küsitletutest.

Teisele kohale jäi Eesti liitumine NATO-ga, mille seadis esikohale küll 14 protsenti küsitletutest, kuid koos teise eelistusega tõusis seda sündmust nimetanute osakaal 40 protsendini.

"Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise tähtsustamine moodustab omavahel küllaltki tugevalt seotud terviku," ütles uuringukeskuse Faktum sotsioloog Juhan Kivirähk.

Neist, kes paigutasid EL-iga liitumise esikohale peab 45 protsenti teisena oluliseks NATO-ga liitumist. NATO-ga liitumist esikohale asetanutest peab 65 protsenti teisena oluliseks aga liitumist EL-iga.

Aasta kolmanda olulise sündmuse kohale oli konkurents suurem, ütles Kivirähk.

Konflikti Lihula mälestussamba eemaldamisel tähtsustas BNS/Faktumi uuringu andmeil 18 protsenti (neist kuus esimese ja 13 protsenti teise eelistusena) küsitletutest.

13.000 tonni riigi viljavaru vargust pidas tähtsaimaks sündmuseks 16 ja kahe kaitseväelase hukkumist Iraagis 15 protsenti küsitletutest.

Et kohalik poliitikaelu on inimeste jaoks olulisem, näitab Tallinna võimuliidu vahetumise tõus 12 protsendiga olulisuselt kuuendaks, Euroopa Parlamendi valimiste ette, ütles Kivirähk.

Need, kes pidasid oluliseks viljavargust, asetasid teisele kohale Lihula sündmused või kahe kaitseväelase hukkumise Iraagis. Lihula sündmusi esimesena nimetanud paigutasid teisele kohale kaitseväelaste hukkumise või viljavarguse ning alles seejärel Euroopa Liiduga ühinemise.

"Seega võib vastajate seas eristada vähemalt kahte erinevat tüüpi - globaalsemalt ja lokaalsemalt mõtlevaid inimesi," ütles Kivirähk.

Vedurijuhtide streik, Keskerakonna riigikogu fraktsiooni lagunemine, kaitseminister Margus Hansoni ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni tagasiastumine väärivad aasta kahe olulisema sündmuse sekka kuulumist kahe-kolme protsendi inimeste hinnangul.

Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine on ühtviisi olulised nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hinnangul. Kolmandale kohale tõusevad eestlaste hinnangutes Lihula sündmused, mitte-eestlastel aga võimuvahetus Tallinnas.

EL-iga liitumist pidas oluliseks 68 protsenti eestlastest ja 71 protsenti mitte-eestlastest, NATO-ga liitumise puhul olid arvud vastavalt 42 ja 38 protsenti. Lihula mälestussamba eemaldamist pidas oluliseks 20 protsenti eestlastest ja 13 protsenti mitte-eestlastest.

Viljavargust pidasid olulisemaks maal elavad inimesed. Ka Lihula sündmused ning kaitseväelaste hukkumine on maal elavate inimestele olulisem kui linlastele.

Linlased seevastu pidasid olulisemaks liitumist EL-i ja NATO-ga. Võimuvahetus Tallinnas läks kõige rohkem korda pealinna elanikele, neist nimetas seda tippsündmuseks 23 protsenti küsitletutest.

Nooremate vastajate jaoks on EL-i ja NATO-ga liitumine eriti oluline. Vanemate inimeste meelest on tippsündmused pigem teravilja vargus ja Lihula konflikt.

Küsitlus toimus detsembri alguses, küsimustele vastas 948 alalist Eesti elanikku. BNS

22 Detsember 2004
  Kommentaarid