Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Represseeritute soodustused suurenevad uuest aastast

Uuest aastast suurenevad represseeritutele määratud soodustused ligi 1500 krooni võrra ning hüvitiste saamine muutub mugavamaks.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi ja justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul oli represseeritute soodustuste katseaasta edukas.

Aasta jooksul esitasid represseeritud 2871 taotlust ravimite, 962 hambaravi, 394 taastusravi tuusiku, 390 visiiditasu ja 232 meditsiiniliste abivahendite kompenseerimiseks. Kokku kulus hüvitisteks 1,4 miljonit krooni.

Järgmise aasta eelarves on represseeritute soodustusteks ette nähtud üle 20 miljoni krooni, millest ligikaudu pool on tänavusest aastast ülejääv raha.

Ministrite sõnul võiksid represseeritud olla edaspidi rohkem huvitatud vastavate tunnistuste väljavõtmisest, sest uuest aastast saab soodustusi vaid tunnistuste alusel.

Represseerituid, kellel oleks soodustustele õigus, on Eestis ligikaudu 25.000. Vastava tunnistuse on neist välja võtnud ligi 11.000 inimest.

Tervishoiuteenustest hüvitab riik represseeritutele järgmisel aastal kuni 1000 krooni ulatuses hambaravi, ravimite, visiiditasu või meditsiiniliste abivahendite maksumust ning maksab 1000 krooni ulatuses kinni taastusravi tuusiku üle 63-aastasele.

Seni hüvitati ravimeid, hambaravi ja visiiditasu kulu 450, meditsiiniliste abivahendite ostmist 200 ning taastusravi 500 krooni ulatuses.

Soodustuste saamise kord muutub lihtsamaks, kuna edaspidi tuleb tervishoiuteenuste hüvitise saamiseks esitada avaldus vaid esimesel korral ning edaspidi piisab vajalike tšekkide esitamisest.

Taastusraviks pole enam vaja arsti saatekirja, vaid inimene võib ise valida, millisesse asutusse ta läheb. Samuti võib taastusravi olla nii ambulatoorne kui statsionaarne, tingimus on vaid, et taastusraviteenust osutaval asutusel oleks vastav tegevusluba.

Represseeritud isikute hüvitisi maksavad välja sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud pensioniametid.

Lisaks on represseeritutele tasuta sissepääs mitmesse muuseumi ning laulu- ja tantsupeole, mida külastas sel suvel mitu tuhat represseeritut. Samuti võivad represseeritud tasuta tegelda harrastuskalapüügiga ning neile kehtib riigilõivusoodustus kinnisasja maakatastrist väljavõtte eest.

Omavalitsused saavad represseerituid vabastada maamaksust. Seda on teinud näiteks Tallinn, Tartu, Viljandi, Elva ja Suure-Jaani linn ning Järva-Jaani ja Misso vald.

Igal represseeritul on õigus kanda Murtud Rukkilille märki.

Uutest soodustustest lisandub järgmisel aastal sõidusoodustus. Iga esitatud pileti kulust hüvitab riik pool, aasta jooksul makstakse ühele isikule sõiduhüvitist kuni 500 krooni. Sõidusoodustust saavad inimesed tagantjärele pileteid esitades, mitte pileti ostmisel.

Soodustusi saavad vaid Eesti kodanikud ning soodustusi ei saa üle kanda pereliikmele, kes ei ole represseeritu.

Soodustuste aluseks olev represseeritute seadus jõustus selle aasta 1. jaanuaril. Seaduse töötas välja justiitsminister Vaheri juhitav koostööfoorum, mis esindas valitsuse ja represseeritute esindajaid.

Represseeritud on seaduse järgi genotsiidiohvrid, küüditatud, metsavennad, tööpataljonis olnud inimesed, võõrvõimule vastu hakanud vabadusvõitlejad, kiiritus- või tuumakatastroofi ohvrid, asumisel või kinnipidamiskohas sündinud lapsed ning tõekspidamiste, varandusliku seisu, päritolu või usu tõttu vangistatud isikud.  BNS

22 Detsember 2004
  Kommentaarid