Mand kinnitas BNS-ile, et kiirabiteenuste osutajale makstav raha ei vähene: tegevuskulud jäävad samaks ning palgakulud on leppe tõttu eelmise aastaga võrreldes tõusnud.

Ise varem kiirabis töötanud abiministri sõnul oli varem lepingus punkt, mis nõudis kindla arvu arstibrigaadide käigushoidmist. Ta tõi näiteks, et Tallinnas pidi olema käigus kuus arsti- ja kuus õebrigaadi.

Edaspidi on Mandi sõnul teenuse osutajatel võimalik vastavalt ajale valida, kui palju ja milliseid brigaade nad käigus hoiavad, ning sel teel raha säästa. Tingimuseks on vaid, et käigus peab alati olema vähemalt üks arstibrigaad.

"Brigaadide pidaja saab kasutada raha kõige optimaalsemalt, asendades rahulikumal ajal enamiku arstibrigaade õebrigaadidega," tõi ta näiteks.

Kokku on tema sõnul eelarves 202 miljonit krooni, millest tegevuskuludeks on arvestatud sama palju kui eelmisel aastal ehk 50 miljonit krooni.

153 miljonit krooni läheb palgakuludeks. Võrreldes eelmise aastaga, on palgakuludeks minev raha kasvanud 30 miljoni krooni võrra, kuna vahepeal sõlmiti palgalepe.

Mand lisas, et kuigi palgalepe puudutas vaid arste ja õdesid, lisati ka tehnikute tunnipalgale viis krooni. "Teoreetiliselt on võimalik tehnikute palka seniseks jättes saada palgarahast seitse miljonit tegevuskulude lisakatteks," lausus ta.

Sotsiaalministeeriumi abiminister nentis, et probleeme tekitab tegevuskulude eelarve, mis ei kasvanud. "Tegevuskulude aalarve täitmine on väga pingeline," sõnas ta.

Kiirabi on rahapuuduses vaevelnud mitu viimast aastat.  BNS