Välismaalaste seaduse kohaselt on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Sisserände piirarv ei puuduta Euroopa Liidu riikide kodanikke, kuna Eesti on EL-i liige ja ühenduses kehtib kodanike vaba liikumise põhimõte.

Sisserände piirarv ei kehti ka välismaal elavate eestlaste ning Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanike kohta. Piirarvu alla ei käi ka Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasad, lapsed, vanemad, vanavanemad ja eestkostetavad.

Siseminister võib majandus- ja kommunikatsiooniministri, rahandusministri, kultuuriministri või haridus- ja teadusministri motiveeritud ettepaneku alusel arvata sisserände piirarvu alt välja konkreetse isiku, kelle Eestisse saabumine on vajalik, lähtudes riiklikust huvist majanduse, hariduse, teaduse või kultuuri arendamisel.

Rahvastikuministri nõunik Aarne Veedla ütles BNS-ile, et sisserände piirarv on olnud viimastel aastatel umbes sama ehk veidi alla 700 inimese.

"Isegi nii väike sisserände piirarv ei ole ühelgi aastal täis saanud," märkis Veedla.

Rahvastikuregistri andmetel elas selle aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1.392.364 inimest.  BNS