Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Mullu hukkus rekordarv ajakirjanikke

Maailmas hukkus eelmisel aastal peamiselt Iraagi sõja tõttu viimase kümnendi rekordarv ajakirjanikke, teatas meediaõiguste rühmitus Piirideta Ajakirjanikud (RSF) kolmapäeval.

2004. aastal hukkus maailmas vähemalt 53 ajakirjanikku ja 15 meediaassistenti (autojuhid, tõlgid, tehnikud ja turvamehed), teatas RSF.

Iraagis hukkus kokku 19 ajakirjanikku ja 12 meediaassistenti. Enamik ajakirjanikke hukkus Iraagi ülestõusnute käe läbi, kuid neli reporterit, telekanalite Al-Arabiya ja Al-Iraqiya töötajad, tappis märtsis ja aprillis USA armee. Alates Iraagi sõja puhkemisest on konfliktis hukkunud ka kolm Reutersi operaatorit.

Sõja järel on RSF-i andmetel teine ajakirjanike hukkumise põhjus korruptsiooni paljastamine ja organiseeritud kuritegevusest kirjutamine.

"Filipiinidel ja Bangladeshis tapeti ajakirjanikke pelgalt selle eest, et nad puudutasid tundlikke teemasid nagu korruptsioon ja uimastikaubandus," märkis RSF. "Füüsiline vägivald ajakirjanike vastu on Aasias endiselt väga levinud."

Filipiinidel hukkus mullu kuus ja Bangladeshis neli ajakirjanikku. Mehhikos sai surma kolm, Venemaal, Nicaraguas, Brasiilias, Peruus, Sri Lankal ja Nepalis kaks ajakirjanikku. Üks ajakirjanik hukkus Colombias, Dominikaani vabariigis, Gambias, Haitil, Indias, Pakistanis, Palestiinas, Saudi Araabias ja Serbias.

Mullune hukkunud ajakirjanike arv on suurim alates 1995. aastast, mil maailmas hukkus 64 ajakirjanikku. 2003. aastal hukkus maailmas 40 ajakirjanikku ja kaks meediaassistenti.

RSF-i hinnangul austatakse Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas ajakirjandusvabadust, siiski tõi organisatsioon välja, et USA pani mullu oma terroristlike organisatsioonide nimekirja Liibanoni telekanali al-Manar.

"Kuigi al-Manar on kahtlemata andnud eetrisse vastuvõetamatuid antisemiitlikke avaldusi, võis USA valitsus luua ohtliku pretsedendi, pannes ükskõik millise uudisteajakirjanduse samasse kategooriasse terrorirühmitusega," märkis RSF.

Venemaal tuli valitsuse kontroll telekanalite üle RSF-i hinnangul eriti ilmsiks Beslani veresauna "äärmiselt erapooliku" kajastamisega.

Ukraina puhul märkis RSF ära opositsioonimeelsete ajakirjanike ja välismeedia tsenseerimise oktoobrikuiste presidendivalimiste ajal.

Valgevene president Aleksander Lukašenko on püüdnud RSF-i hinnangul "süstemaatiliselt vaigistada väheseid dissidentlike hääli" oma riigis.

Türgi on RSF-i hinnangul teinud edusamme seaduste vastuvõtmisel, mis aga praktikas pole veel pressivabadust oluliselt parandanud.

Kokku vahistati mullu maailmas vähemalt 907 ajakirjanikku, 1.146 ajakirjanikku rünnati või ähvardati. Mitu ajakirjanikku on endiselt kadunud.

AFP - Reuters - BNS

05 Jaanuar 2005
  Kommentaarid