EL-i vanadest liikmetest on praeguseks vaid Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa lubanud uute liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti kodanikud, vabalt oma tööturule.

Teistes riikides on vähemalt kaheaastane üleminekuperiood, mis vaadatakse üle 2006. aasta mais ning mida vajadusel pikendatakse kolme ja seejärel põhjendatud vajadusel veel kahe aasta võrra.

Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialisti Maarja Saksa andmeil läks mullu maist septembrini Suurbritanniasse tööle ja registreerus seal 1340 eestlast. See on kaks protsenti kõigist sel ajal sinna tööle läinud uute liikmesriikide kodanikest ja ligikaudu 0,1 protsenti Eesti rahvastikust.

Iirimaal töötas novembri seisuga 1475 Eestist pärit inimest, mis on umbes kolm protsenti kõigist seal töötavatest uute liikmesriikide kodanikest ja veidi üle 0,1 protsendi Eesti rahvastikust.

Seega läks esimese liitumisjärgse poolaastaga Suurbritanniasse ja Iirimaale tööle ligikaudu 0,2 protsenti Eesti rahvastikust.

Nii Suurbritannia, Iirimaa kui Rootsi on teatanud, et esimeste EL-i laienemisele järgnenud kuude jooksul ei toimunud kardetud massilist immigratsiooni ega tekkinud negatiivseid mõjusid tööturul. Hirm muutuste ees tööturul oli peamine põhjus, miks teised EL-i maad kehtestasid üleminekuperioodi.

Eelmise aasta kevadel Praxise ja Saar-Polli läbi viidud uuringuis selgus, et Eesti elanike eelistatuim sihtmaa on Soome. Et Soome rakendas Eesti kodanikele üleminekuperioodi, tuli enamikul Soome tööle siirdunud inimestel jätkata tööloa taotlemist ka pärast 1. maid.

Eesti sotsiaalministeeriumi ja Soome tööturuministeeriumi tööjõu liikumise töögrupp jälgib töölubade statistikat.

Detsembris selgus, et pärast eelmise aasta 1. maid vähenes järsult Eesti elanike, aga ka teiste uute liikmesriikide kodanike taotletud töölubade arv. See jäi kõigil liitumisjärgsetel kuudel tuntavalt väiksemaks kui eelmise kahe aasta samal kuul.

Kuna eestlastest töölesiirdujate arv tõenäoliselt pigem suurenes, viitab järsk vähenemine sellele, et enamik tööle siirdujatest kasutab EL-i piires kehtiva teenuste vaba liikumise võimalust ning töötajad lähetatakse Soome tööle ja Eesti firmad teevad Soome firmadele allhankeid.

Renditöö teenus on hakanud jõudsasti arenema, sest see on nii töötajale kui tööandjale tunduvalt vähem bürokraatlik kui töölubade taotlemine. Samas on see töötaja jaoks seotud oluliselt suuremate riskidega.

Näiteks on Soomes töötaval inimesel keeruline kindlaks teha, kas Eesti tööandja on tema eest Eestis sotsiaalmaksu tasunud või mitte.  BNS