Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Ajalehed: Vike-Freiberga otsus seadis teised sundseisu
Eesti juhtivate päevalehtede hinnangul seadis Läti president Vaira Vike-Freiberga Moskvasse sõitmise kasuks otsustades oma Eesti ja Läti kolleegi sundseisu.

"Sellega piiras Freiberga oluliselt ka kolleegide Valdas Adamkuse ja Arnold Rüütli otsustamisvabadust," kirjutas Eesti Päevaleht.

"Läti presidendi otsus kitsendab kahtlemata naabrite mänguruumi," leidis ka SL Õhtuleht.

Postimees ütles aga otse välja, et Vike-Freiberga võttis sellega Rüütlilt ja Adamkuselt sisuliselt võimaluse sõidust loobuda. "Läti president otsustas üksinda ka teiste Balti riikide presidentide eest," nentis ajaleht oma juhtkirjas.

Hinnangud Läti liidri otsuse tagamaadele ja sellele järgnevale on aga erinevad.

"Võiks isegi öelda, et Läti presidendi üllatusteade on tõeline karuteene, kui mitte teene karule," kirjutas SL Õhtuleht, küsides, mis kärbes siis Vike-Freibergat äkki hammustas. Leht oletas, et Moskva võis Riiale teha mõne hea pakkumise, lubades näiteks lõpetada Läti haridusreformi vastu suunatud piketid või tagasi hoida äärmusrühmitusi, et need mõnd järgmist Riia torni ei hõivaks.

Postimees seevastu tõstis esile Vike-Freiberga julguse teatada otse, et Nõukogude Liidu diktaatoril Jossif Stalinil lasub kaasvastutus kümneid miljoneid inimesi hukutanud II maailmasõja vallandamises, ja vastandas Läti liidri Rüütlile, kes ajalehe sõnul kõneleb ajaloo tundmise olulisusest vaid ümber nurga.

"See nüanss muudab ühe mõjukaima Kesk- ja Ida-Euroopa riigipea avalduse sõnumiks, mis aitab luua selgust - kellega ollakse sarnased ja kellest erinetakse," lisas ajaleht.

Postimehe hinnangul on olemas võimalus muuta 9. mai kutse ebameeldivast paratamatusest võimaluseks. "Selleks tuleb kolme Balti riigi presidentidel Venemaa pealinnas rääkida lihtsalt sedasama, mis seisab Freiberga eilses avalduses," kirjutas leht, kutsudes ses asjas tegema koostööd teiste endise niinimetatud sotsialismileeri riikidega.

"Sellisel juhul oleks ka suurtel Euroopa riikidel üha raskem mööda vaadata asjaolust, et erinevalt Euroopast elab Venemaa endiselt eraldusjoonte, suurriiklike ambitsioonide ja mõjusfääride poolt määratletud 20. sajandis," tõdes Postimehe juhtkiri.

Eesti Päevaleht seadis rõhu hoopis sellele, kui kasulik on Eesti venitamistaktika otsuse tegemisel.

"Võimalik, et mingi välispoliitiline kasu isegi on, ent Eestis endas tähendab otsusega venitamine ainult seda, et nii Moskvasse mineku pooldajad kui ka vastased moodustavad aina leppimatumad ja jäigemad vastasleerid, mille usk ainult kinnistub," kirjutas ajaleht.

Eesti Päevalehe juhtkiri pakkus välja, et Rüütel võiks teatada oma keeldumisest juba järgmise nädala lõpus patriarh Aleksius II kutsel toimuval visiidil Moskvasse.

"Kahtlemata oleks efektne teatada oma keelduvast otsusest avalikkusele ja rahvusvahelisele meediale just Moskvas, lisades veenvad selgitused, millised vältimatud eeltingimused on Venemaa jätnud täitmata selleks, et riikide suhted saaksid soojeneda, ja missugune ajalooline ebaõiglus on veel isegi sõnades hüvitamata," kirjutas leht.

Eesti Päevaleht lisas, et kui Aleksius või mõni muu võimuesindaja pressib Rüütlilt välja jah-sõna, riivab see väga paljude Eesti kodanike õiglustunnet.

"Igal juhul tähendab välispoliitiline taktikamäng Eesti kodanikkonna erimeelsuste süvenemist ja sunnib küsima: kas mäng on seega oma hinda väärt?" kirjutas ajaleht. "Välispoliitikas kogenud Läti president otsustas eile sisepoliitilise rahu kasuks. Ja seda signaali ei tasuks Eestis alahinnata." BNS

13 Jaanuar 2005
  Kommentaarid