"On loomulik, et Eesti vabariigi presidendil ei sobi sõita 9. mail 2005. aastal Moskvasse pidutsema, see oleks Eesti rahva kannatuste eitamine," seisab koostöökoja neljapäevasel koosolekul vastu võetud avalduses.

Dokumendi kohaselt võib Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglase pidutsemist 9. mail mõista, sest võiduga Saksmaa ja tema liitlaste üle kaasnes Nõukogude Liidu piiride laienemine ning mitme Teise maailmasõjani iseseisva riigi okupeerimine või allutamine.

"Nende riikide rahvastele tõi see võit kaasa tohutuid kannatusi, paljudele ka raskeid probleeme seoses okupatsiooni ajal nende territooriumile asustatud immigrantidega," seisab avalduses. "Eesti riik kuulus Nõukogude Liidu poolt Teise maailmasõja tulemusena okupeeritud ja annekteeritud riikide hulka."

Koostöökoda märkis, et eesti rahvas pidi aastakümneid kannatama võõrvõimu sooritatud inimsusevastaste kuritegude all, normaalne areng katkes pikaks ajaks ning ees ootas rahva täielik venestamine, nagu see oli juba toimunud Nõukogude Liidus paljude rahvastega.

Koostöökoda lisas, et piirilepinguga fikseerida kavatsetav piir on Nõukogude Liidu poolt okupatsiooni ajal ühepoolselt kehtestatud. "Eesti vabariigi kodanikud, kes jäid selle piiri taha, pidid leppima võõrvõimu poolt kehtestatud elutingimustega või jätma oma kodud," seisab avalduses.

Koostöökoja hinnangul ei saa ettepanekut kirjutada sellele lepingule alla just 9. mail 2005. aastal ja nimelt Moskvas tõlgendada teisiti kui tahet Eesti riiki ja rahvast alandada.

Avalduses nenditakse, et seoses Eesti vastuvõtmisega EL-i on Eesti-Venemaa piir saanud ühtlasi Euroopa Liidu piiriks.

"Seoses sellega tuleks uuesti läbi vaadata enne 2004. aastat koostatud piirilepingu tekst ja vajaduse korral teha Vene Föderatsiooni valitsusele ettepanek alustada täiendavaid läbirääkimisi lepingu vastavusse viimiseks käesoleva aja tingimustele," seisab dokumendis.

Koostöökotta kuuluvad Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Memento Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Eesti Kristlik Rahvapartei, Isamaaliit, Põllumeeste Kogu ja Res Publica.

Koostöökoja esindaja ütles BNS-ile, et Res Publica koosolekul ei osalenud.  BNS