Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Oluline on vabadus pärandada oma vara meelepärastele inimestele
Riigikohtu üldkogu tõlgendas pärimisseaduse §-i 104 ja leidis, et pärimisseaduses sätestatud sundosa instituudi eesmärk on eelkõige vajadus tagada abivajavate perekonnaliikmete ülalpidamine.


Muutused notariaalpraktikas

Üldkogu tõlgendus tähendab muutusi nende isikute jaoks, kellel varem oli õigus pärida sundosa ainult põhjusel, et nad olid jõudnud vanaduspensioniikka.

Senine notariaalpraktika luges pensionäri töövõimetuks pärimisseaduse tähenduses. Notarid andsid pensionärile sundosa pärimise õiguse, eeldades pensionäri ealisest iseärasusest tulenevat töövõimetust.

Üldkogu leidis, et pensionäril on õigus saada sundosa, kui ta ei ole suuteline tööga elatist teenima ja vajab äraelamiseks materiaalset abi. Üksnes pensionäri staatus ei taga seaduse järgi sundosa pärimise õigust, loeb reaalne töövõimetus ja kas isik ka tegelikult abi vajab. Vaidluse korral langetab lõpliku otsuse abivajaduse ja töövõimetuse kohta kohus.


Inimese vabadus pärandada oma vara

Vabadus pärandada testamendiga oma vara meelepärastele isikutele tuleneb põhiseadusest oma vara vabalt käsutada. Üheks võimalikuks piiranguks sellele vabadusele on riigi poolt kehtestatud sundosa pärimise õigus. Riik ei tohi aga ülemäära sekkuda inimese viimasesse tahteavaldusse, mis väljendub testamendis. Seetõttu kontrollis Riigikohtu üldkogu, kas sundosa kehtestamine on sobiv, vajalik ning mõõdupärane piirang.

Üldkogu leidis, et sundosa kehtestamist õigustab perekonnaliikmete abivajaduse rahuldamine. Olukord, kus sundosa saamise õigus on kõigil vanaduspensionäridel, ilma et kaalutaks nende tegelikku abivajadust, ei täida seaduse eesmärki toetada ainult abivajavaid perekonnaliikmeid.

VNL-Online
23 Veebruar 2005
  Kommentaarid