Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Järvamaa Lasteabikeskus avab remonditud turvatoa

Esmaspäeval, 14. märtsil, vaatas ehitustööde vastuvõtu komisjon üle Järvamaa Lasteabikeskuses turvatoa. Järvamaa Lasteabikeskuse turvatoa valmimisel on tegemist turvatoa teenuse parandamise ja laiendamisega. Põhjus, miks remonditööd 1999. aastal loodud turvatoas ette võeti, oli Lasteabikeskuse direktori Helle Jago sõnul see, et sel moel, kus Paide linn tagas valmisoleku ning teised omavalitsused maksid üksiku konkreetse teenuse eest ei olnud võimalik jätkata.


“Kvaliteetne teenus vajas nõuetekohaseid ruume ja püsivat rahastamist” ütles Helle Jago.


Kogu turvatoa projekti maksumuseks kujunes 396 222 krooni, millest 272 934 tuli hasartmängumaksust ja 123 288 krooni saadi Paide linnalt.


“Lepingud teenuse osutamise kohta on sõlmitud Türi vallaga, Kareda vallaga, Paide vallaga ja Türi linnaga. Tagamaks turvatoa valmisoleku teenust pakkuda tasub 2005.a. iga lepingu sõlminud omavalitsus 1500-krooni võrdselt ja 1,3 krooni elaniku kohta. Paide linn on eraldanud 2005.a. linnaeelarvest 28 814 krooni. Teiste osalus on seni vahemikus 2 582-10 028 krooni” tutvustas summasid Helle Jago.


Samas rääkis Jago ka turvatoa majanduslikust poolest, mille järgi Paide Linnavalitsuse poolt on kinnitatud Järvamaa Lasteabikeskuses pakutavate teenuste hinnakiri. Teenuseid toetatakse linna eelarve kaudu. Kõiki neid teenuseid ei pruugi abivajaja kasutada. Teenuste kasutamise osas lepitakse igal konkreetsel juhul kokku teenuse ostja ja teenuse osutaja vahel. Hinnakiri kehtib lepingu sõlminud omavalitsustele ja neilt lühiajalisel viibimisel majandamiskulusid ei võeta. Teised teenuse kasutajad tasuvad kõigi kulude (töötasud, maksud, majandamiskulud jne) eest terve turvakodus oldud aja ulatuses. “Kõige kallim on ööpäevaringne üksiku väikelapse hoidmine- rakendada tuleb kolme inimest ööpäevas” rääkis Helle Jago.


Turvakodu on mõeldud lastele üksinda või vanemaga. “Suuremad lapsed on küllalt liikuvad ja võivad lihtsalt seigeldes hätta jääda. Nad on võimelised tulema ka ise abi saama nii koduvägivalla kui muude probleemide puhul. Samuti võtame vastu emasid lastega. Vastu võtta suudame korraga kahest perest pärit lapsi koos emaga või üksinda. Tubade sisustamine veel käib. Ühte tuppa mahub maksimaalselt kaks magamiskohta ja beebivoodi. Praegu on mõlemas ruumis üks magamisase” rääkis Helle Jago.


Turvamisele satuvad lapsed eelkõige politsei vöi sotsiaaltöötajate vahendusel. “Kahjuks on liiga palju kodusid, kus lapse ellujäämine ja areng on ohus. Alati ei aita ka ühe vanema püüdlustest kui teine on agressiivne ja hoolimatu. Laste asendushoolduse korraldamine võtab aega. Sellisel juhul pakumegi võimalust lapsed turvakodusse tuua parema lahenduse leidmiseni” ütles Helle Jago. Samuti lisas Jago, et kõigist tegelikest abivajajatest on raske ülevaadet saada, sest sageli ei lähe koduse vägivalla all kannatav laps või tema ema kohalikku ametiasutusse oma muret kurtma, kuid vastavasse teenust pakkuvasse turvapaika leiaks tee küll. “Turvatoa vajalikkust võib võrrelda kiirabi või tuletõrjega- keegi ei tahaks sattuda olukorda, kus seda vajatakse, ent kui häda käes, on hilja ehitama hakata” lisas Helle Jago.


Lasteabikeskuses turvatoal on ka reegel, mille järgi narko- või alkoholijoobes, haigeid ja psühhikahäiretega kliente vastu ei võeta.


VNL


15 Märts 2005
  Kommentaarid