Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Õiguskantsler Allar Jõks juhtis haridus- ja teadusministri tähelepanu kitsaskohtadele, mille lahendamine peaks tagama erivajadustega õpilastele parema ligipääsu põhiharidusele
määrust, mille sisuks on erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu kehtestamine erivajadustega õpilaste koolis ja sanatoorses koolis. Nimetatud määrusega reguleeris minister erisused põhikooli astmete tunnijaotusplaani osas kehapuudega, kõnepuudega, kuulmispuudega, kurtide, nägemispuudega ja sügava vaimupuudega õpilaste koolis. Nii kestab näiteks õpe kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel 10 õppeaastat. Kuna vastav regulatsioon kehtib üksnes kindlat tüüpi koolide, s.o hälvikute erikoolide ja sanatoorsete koolide kohta, ei saa määrusest tulenevat õigust kasutada need erivajadustega õpilased, kes õpivad teistsuguses koolitüübis. See on aga vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Peale selle näeb õiguskantsler puudusi ka riikliku hoolduskooli õppekavas. Antud juhul kohaldatakse toimetuleku riikliku õppekava mõõduka ja raske vaimupuudega õpilaste suhtes. Tegelikult ei vasta selline õppekava kohaldamine põhiseaduse nõuetele, sest seadusandja on pidanud võimalikuks õpetada sama õppekava alusel pigem raske ja sügava vaimupuudega õpilasi, mitte aga mõõduka ja raske puudega õpilasi (toimetulekuklassis õpetatakse mõõduka vaimupuudega lapsi, hooldusklassis aga raske ja sügava vaimupuudega lapsi). Samas pole seadusandja raske ja sügava vaimupuudega õpilaste jaoks eraldi õppekava kehtestamist ette näinud.

Olukorras, kus riik pole teadvustanud õppekavade elulistele asjaoludele vastavuse olulisust, on koolid hakanud sisuliselt riiklikku õppekava looma või muutma, seega on koolid hakanud täitma riigi ülesannet. Ühelt poolt on koolide initsiatiiv positiivne, sest vastava tegevusega näidatakse üles vastutustundlikku suhtumist õpilastesse: ei õpetata mitte õpetamise enese pärast, vaid õpetatakse selleks, et isik suudaks õpetatu põhjal oma elu inimväärselt elada. Teisalt kaasneb sellise tegevusega paratamatu vastuolu põhiseadusega, kuna hariduse andmine on riigi järelevalve all. Viimase sätte üheks eesmärgiks on tagada hariduse ühtlane kvaliteet nii, et kõikidel samas olukorras olevatel isikutel oleks võimalik saada vastavalt oma tasemele teadmisi, mis neid elus edasi aitaksid. Seetõttu leiab õiguskantsler, et hoolduskooli riikliku õppekava puudumisel on isikute toimetulek seatud sõltuvusse ühe või teise kooli initsiatiivist riikliku õppekava kohandamisel või loomisel, mis aga pole k
ooskõlas põhiseadusega.

Lisaks on õiguskantsleri arvates vaieldav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse säte, milles nähakse igal aastal riigieelarvest ette toetus õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. Vastuoluline on nimetatud säte eelkõige seetõttu, et sugugi mitte kõik õpilased pole võimelised oma puude tõttu õpikuid kasutama. Näiteks sügava vaimupuudega õpilasel oleks õpiku asemel vaja hoopiski piktogramme jms. Nii toetab riik üksnes nende laste õpetamist, kes on võimelised õpikute järgi õppima, sest õpikuteks eraldatud toetust pole võimalik muude õppevahendite peale tehtud kulutuste osas kasutada. Ka siin näeb õiguskantsler Allar Jõks ebavõrdset kohtlemist.

Veel juhib õiguskantsler haridus- ja teadusministri tähelepanu sellele, et vastavalt parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artiklile 15 ja seda artiklit käsitlevale Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee lahendile Autism - Europe vs Prantsusmaa, tuleb riigil üldjuhul tagada puuetega isikutele haridus loodud üldsüsteemide raames.

Õiguskantsler ootab haridus- ja teadusministrilt oma pöördumisele vastust kuu aja jooksul.


Õiguskantsler
29 Juuni 2005
  Kommentaarid