Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Lihula ausammas püstitati täna aasta tagasi
Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil aasta tagasi püstitati Lihulas ausammas, millega sooviti tunnustada neid mehi, kelle traagika oli võidelda Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võõras mundris. Sammas oli üleval kaks nädalat, seejärel röövis Eesti valitsus selle varga kombel ööpimeduses, põhjustades rahvarahutused. Esmakordselt pärast 2. veebruari 1988 kasutati Eestis peaminister Juhan Partsi (Res Publica) ja siseminister Margus Leivo (Rahvaliit) käsul ning praeguse siseministri, tollase Lääne politseiprefekti Kalle Laaneti korralduste põhjal rahva vastu jõudu.

Lihula inimestel on vähe lootust ausammast tagasi saada. Võimude väitel oli sammas ohtlik, kuivõrd see oli fashistlik. Ent ühtki fashistlikku sümbolit sellelt ei leitud, sama kinnitasid eksperdid. Hiljem tegi Parts jõulurahu-visiidi Lihulasse, et vabandada inimestele põhjustatud kannatuste eest, ent õigustada samba röövi, paraku kujunes visiit lühikeseks, kui ilmnes, et Lihula metsades luusib Partsi relvastatud julgeolekubrigaad, mille tellis talle Laanet.

"Kust võetakse, et samba varastanud valitsus selle tagasi kavatseb anda? Parema meelega uputavad merre, kui see Lihulasse ülesse pannakse. Seetõttu on üleliigne diskuteerida, kas peab kelleltki andeks paluma või mitte. Ise olen seisukohal, et mingit andekspalumist ei pea olema, olgu parem vaid samba alus. Niigi tuuakse iga päev värskeid lilli ja küünlaid ja koht on muutunud sümboolseks," leiab Lihula vallavanem Tiit Madisson, kelle algatusel sammas püstitati.

17. augustil ilmus Tiit Madissonil ka teemakohane raamat "Lihula õppetund". Ajal, mil Eestis on oma ajalugu keelatud, mil iseseisvuse eest võidelnud mehed ja naised on oma verega niisutatud kodumaal unustatud ning põlu all, mil täiel rindel toimub rahvusluse mahasurumine ja elimineerimine, kirjutab Madisson Eesti poliitiliselt ebakorrektsest ajaloost. Lihula sündmused avasid silmad nende jaoks, kes veel naiivselt uskusid, et meil on oma Eesti riik, mille pinnal võime mälestada omi kangelasi.

Madisson tõdeb, et ka aastal 2005 ei ole meil oma Eesti riiki ega tõelist vabadust. Kommunistid on endiselt võimul ja vaimne okupatsioon kestab. Oleme olukorras, kus rahvas usub veel vaid lippu, vappi ja hümni. Kõik muu on pehmelt öeldes jama.

Meenutuseks: 2. veebruaril 1988 püüti tähistada Tartu rahu allakirjutamise hoone ees lepingu aastapäeva, ent ENSV ülemnõukogu presiidiumi otsusega keelati alates 31. jaanuarist miitingud Eesti NSV-s. Kommunistide nukupresident Arnold Rüütli allkirja kandva otsuse alusel rivistusid miilitsad rahva vastu kumminuiade, kilpide ja koertega; tuntumaist isikuist olid juhtumiga kommunistide poolel seotud Indrek Toome ja Andrus Ansip.

Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: madisson@vald.lihula.ee
20 August 2005
  Kommentaarid