Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Kalapüüdja – tagasta kalamärgis!

20. sajandi teisel poolel vähenesid järsult meie hinnaliste siirdekalade – iseäranis lõhe ja meriforelli varud. Põhjuseks oli elupaikade hävimine ja veekogude reostamine, aga ka ülepüük. Kui eelmise sajandi algul ulatusid Eesti rannikumere lõhe- ja meriforellisaagid kuni 140 tonnini aastas, siis sajandi lõpupoole vähenesid nende saagid vaid mõne tonnini aastas.




Ene Saadre



Põlula Kalakasvatuskeskus




Kes on siirdekala?



Siirdekaladeks nimetatakse selliseid kalu, kes sooritavad toitumis- ja kudemisalade vahel kuni tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid ja siirduvad merest kudema magevette või vastupidi. Suurem osa meie siirdekaladest toituvad ja kasvavad meres ning tulevad kudema jõgedesse või ojadesse. Lõhe ja meriforell eelistavad kudemiseks kiirevoolulisi hapnikurikkaid vooluveekogusid, kus on head tingimused nende marja arenguks ja noorkalade kasvamiseks paaril esimesel eluaastal. Seejärel siirduvad nad merre toitumisrändele, misjärel suguküpsuse saabudes naasevad kodujõkke kudema. Lõhed rändavad toituma Läänemere avaossa, osa neist ka lõunaossa kuni Taani väinadeni välja. Meriforell on paiksem ja tema ränded lühemad.




Varude taastamine



Lõhe ja meriforell kuuluvad meil ohustatud kalaliikide hulka. Kuna lõhe “käib” kaugel ka teiste riikide vetes, siis tema kaitset korraldatakse rahvusvaheliselt.


1997. aastal vastuvõetud rahvusvahelise lõheplaani kohaselt tuleb lõhe populatsioonid taastada jõgedes, kus ta kunagi hävis, kuid nüüdseks on elutingimused paranenud. Selleks asustatakse jõgedesse kalakasvanduses üleskasvatatud noorkalu. Kaugem eesmärk on saavutada olukord, kus asustatud lõhed tuleksid tagasi jõgedesse kudema sellisel hulgal, et nad suudaksid juba iseseisvalt paljunedes kujuneda elujõulisteks looduslikeks populatsioonideks.


Noorkalade kasvatamisega lõhe ja meriforelli varude taastamiseks Põhja-Eestis tegeleb Eestis Keskkonnaministeeriumi hallatav asutus – Põlula Kalakasvatuskeskus.


Hiiumaa ja Läänemaa meriforellivarude taastamiseks kasvatab meriforelli noorkalu Hiiumaal asuv OÜ Õngu Noorkalakasvandus.




Noorkalade märgistamine



Et saada vajalikku infot lõheliste rännete, kasvukiiruse, suguküpsuse saabumise, ellujäämuse ning asustamiste tulemuslikkuse kohta Eesti rannikul ja kogu Läänemeres, on juba alates 1997. aastast igast asustatud ühe- ja kaheaastaste lõhede partiist osa kalu märgistatud seljauime alla peene traadiga kinnitatud kalamärgistega. Vähem on märgistatud meriforelle.


Eestis praegu kasutatav lõheliste märgis on helehall plastiklipik, mille ühel küljel on täht E ja number, teisel küljel riigi tähis EST ja luubiga loetav eestikeelne tagastamisjuhis ja -aadress. Märgis kalal on nagu pass või ID-kaart inimese taskus – selle tähe- ja numbrikombinatsioon võimaldab kala taaspüügil kindlaks teha, mis riigis, millal, millisesse veekogusse ja mis liiki ning millises vanuses see kala asustati. Lõheliste taaspüügiandme-te kogumisega Eestis tegeleb Põlula Kalakasvatuskeskus.


Et eristada asustatud kalu looduses koorunuist, lõikame ühe- ja kaheaastastel lõhedel ning meriforellidel massmärgistamise mõttes ära ka rasvauime.


Eestis märgistatakse ka teiste kalaliikide (latikas, vimb jm) looduslikult kasvanud kalu nende rännete uurimiseks. Need märgised erinevad lõheliste märgistest (punane plastiklipik, tagastusaadress Tartu Ülikool).




Kalamärgiste tagastamine



Väga tähtis on, et teave märgistega kaladest jõuaks märgisel näidatud adressaadini. Viimastel aastatel on märgiseid tagastatud väga vähe, kuid ka lõhesaagid meres, eriti Soome lahes on vahepealse tõusu järel jälle langenud. See ei ole ainult Eesti probleem. Ka meie naabermaades on toimunud lõhevarude osas samasugused muutused. Arvatakse, et meres on kalade elutingimused halvenenud ja sinna rännanud lõhe ja meriforelli noorkalade ellujäämus seetõttu vähenenud. Täpset põhjust praegu veel ei teata. Et nendes põhjustes selgust saada ja lõheliste varude taastamist ning kasutamist õigesti korraldada, on Keskkonnaministeerium algatanud kampaania kalamärgiste tagastamise propageerimiseks.


Taaspüügiteadete saatmise hõlbustamiseks hakkame kaluritele keskkonnateenistuste ja kalurite ühingute kaudu jagama spetsiaalseid makstud vastusega ümbrikke, mille tagaküljele saab märkida soovitud andmed püütud kala kohta. Alates 1.juunist k.a. makstakse iga tagastatud märgise eest preemiat summas 80 krooni. Lisaks sellele saab märgise tagastaja kingituseks landi. Kõikide 2002-2004 lõheliste märgiste tagastajate vahel loosime aasta lõpul välja paadimootori. Üks selline loosimine toimus enne 2002 aasta 1.jaanuari märgise tagastanute vahel. 2003. aastal jäi aga loosimine ära, sest märgiste tagastajaid oli liiga vähe.



Kui oled püüdnud lõhe või meriforelli, kontrolli, kas see kala on märgistatud plastikmärgisega või on tal ära lõigatud rasvauim. Mõnikord võib suurel kalal märgis olla naha sisse kasvanud ja tulla välja alles fileerimisel! Alamõõduline elus kala vabasta püünisest ja lase vette tagasi. Kui võimalik, kirjuta number üles ja saada andmed meile. Ära karda tagastada püünises hukkunud alamõõdulise kala märgist! Ka teiste riikide kalamärgised võib meile saata. Saada ära ka varem püütud, kuid saatmata ununenud kalamärgis! Teiste riikide ja meie varem saatmata jäänud kalamärgiste eest makstakse samuti preemiat ning needki osalevad aasta lõpus loosimisel. Kui kõiki soovitud andmeid enam ei mäleta, siis oleme tänulikud ka umbkaudsete andmete eest (püügi aasta, koht, kala ligikaudne suurus, püünis). Teavita ka sõpru ja tuttavaid kalamärgiste tagastamise vajalikkusest ja levita meie kontaktandmeid.



Saades märgisega kala, tee nii:



- eemalda kalalt märgis


- kraabi kala küljelt saba- ja seljauime vaheliselt alalt noaga ca 20 soomust ja pane need paberitükikese vahele või paberkotikesse;


- mõõda kala kogupikkus (ninamikust sabauime lõpuni) ja kaalu kala;


- märgi üles meie makstud vastusega ümbriku tagaküljele või selle puudumisel eraldi paberile järgmised andmed:


* nimi, aadress, telefon ja pangakonto number;


* püügi kuupäev ja koht;


* kalaliik, kaal, kogupikkus


* püügivahend


- postita kalamärgis, soomused ja ülaltoodud andmed MAKSTUD VASTUSEGA või selle puudumisel harilikus ümbrikus aadressil: Põlula Kalakasvatuskeskus, 46701 LÄÄNE-VIRUMAA



Saades rasvauimeta kala, märgi püügipäevikusse muudele andmetele lisaks täht L (lõigatud rasvauim). Sellest üldjuhul piisab. Teadlased saavad püügipäevikute andmeid analüüsides hinnata asustatud ja looduslike kalade osakaalu püükides. Rasvauime tuleb tähelepanelikult vaadata, sest mõnikord on see ka osaliselt taastunud ja äralõikamise kohale on tekkinud ebakorrapärane moodustis.



Täiendav info: tel. 32 93 272; 51 62 554; e-post: polula@hot.ee; enesaadre@hot.eeinternetiaadress: http://www.hot.ee/polula/



Head kalaõnne!

16 September 2005
  Kommentaarid