Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Õiguskantsler Allar Jõks jätkab head tava
Erandliku riigiametnikuna on õiguskantsler Jõks vastanud sõjaveteran Uno Raudkivi küsimustele ja kahtlusele, nende kirjavahetust võite lugeda portaalist alarubriigist Dokumendid, täpse aadressiga http://si.kongress.ee/?a=page&page=42eff 598e1514827c8104&subpage=43b82c66e6ddf85e0c4bf.

"Süüdistate Eesti Vabariigi täitevvõimu asutusi, et nad on jätnud vastamata Teie teabenõuetele Eesti sõduri vastu suunatud natsiseotuse asjus. Tutvusin Teie väidete tõestuseks lisatud veebilehekülgede (veebikeskkonnas http://si.kongress.ee) sisuga ning ei leidnud informatsiooni või tõendeid selle kohta, et Eesti riigiasutused oleks jätnud mõnele Teie avaldusele või teabenõuetele vastamata. Neil veebilehtedel on kajastatud Teie kirjavahetus Välisministeeriumi ja riigikoguga ning Euroopa Komisjoni ja Ameerika Suursaatkonnaga Tallinnas. Juhin Teie tähelepanu, et riigiasutused saavad Teie avaldusi menetleda ja Teie kirjadele vastata vaid neile antud pädevuse piires," õpetab õiguskantsler muuhulgas, sest paljuski jäävad vastused saamata seetõttu, et küsitakse valesid asju või valedest kohtadest.

Näiteks seda, miks Riigikohus ei võta menetlusse Eesti kaitsmisele suunatud kaebusi või miks riigiametid ei anna kodanikele aru Eesti riiklust kahjustavate tegude kohta, ei tuleks uurida selliselt käituvailt kohtu- ega riigiameteilt endilt, vaid Eesti kaitsmisega tegelevalt institutsioonilt - kaitsepolitseilt.

"Kui Teil on konkreetseid andmeid selle kohta, et mõni Eesti riigiasutus on jätnud Teie avaldustele ja teabenõuetele vastamata, soovitan Teil need andmed mulle täiendavalt esitada ning märkida ära konkreetsed juhud, mil Eesti riigiasutus ei ole Teie avaldusele või teabenõudele vastanud," lisab õiguskantsler. Uno Raudkivi on otsustanud tema soovituse põhjal kirjavahetust jätkata ning esitada konkreetsed andmed.

Konkreetse juhtumi aluseks on asjaolu, et kommunistist president Arnold Rüütel algatas demoniseerimiskampaania Eesti NSV-d taastavate punajõudude vastu 1944. aastal relva tõstnud sõdurite vastu ning see suhtumine on nüüdse võimuliidu varjatud poliitilises joones uut hoogu kogumas.

"Kuna see tundus väga võõras seisukohavõtt ennesõjaaegsele Eesti Vabariigile järjepidevust tõotanud riigile, hakkasin teabenõudid saatma riigivõimu esindajaile ja asutustele selle kohta. Aastatepikkused selgitusenõuded selles suunas jäid vastamata. Hiljuti leidsin siiski riigivõimu esindaja, EV Õiguskantsleri Allar Jõksi, kes nõustus minuga kirjavahetusse astumast sel teemal," kirjeldab Uno Raudkivi.

Kui Eesti õigussüsteem üritab veel tugevamasse riigiülimuslikku ringkaitsesse tõmbuda, siis ei maksaks meie riigis üksikinimese väärikuse ja põhiõiguse kaitsest (nõukogude õigusleksikonis tundmatud sõnad) rääkima hakata, leiab Raudkivi. Ta küsib, millises õigusruumis läänelikke mõisteid kasutav Eesti riigivõim tegelikult peab kohut?

Allikas: Uno Raudkivi
Kontakt: uno.raudkivi@neti.ee
SI portaal www.si.kongress.ee
02 Jaanuar 2006
  Kommentaarid