Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Mida peaks teadma kõhulahtisusest

Kõhulahtisuse ja sellega kaasnevate probleemidega on igaüks meist kokku puutunud. Kuidas end siis aidata, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse spetsialist Nele Rasmann.

Kõhulahtisuse näol on teatud mõttes tegemist kaitsereaktsiooniga – organism püüab vabaneda vaevavast koormast selle väljaheitmise ning kiirenenud sooletegevuse kaudu.

Kõhulahtisust tekitavad kõige sagedamini viirused, harvem bakterid ja algloomad. Nakatumine on alati suukaudne ning sageli seotud pesemata kätega. Viirustest ja bakteritest põhjustatud kõhulahtisus kestab harva üle nädala, pikaleveninud, üle kahe nädala vältava lahtisuse põhjused on tavaliselt mittenakkuslikud.

Samu haigusnähte võib põhjustada antibiootikumravi, kui kahjustub soole normaalne mikrofloora. Antibiootikumide toimel võib tekkida soole limaskesta äge põletik, mis võib avalduda koguni kuni 2 kuud pärast ravi lõpetamist. Seda esineb 5-30% juhtudest, sealhulgas sagedamini lastel.

Üsna levinud mure on reisil tekkiv kõhulahtisus, mis algab äkki ja kestab keskmiselt 3 ööpäeva. Enamasti on siis süüdlaseks kolibakter ehk soolekepikene, ennetamise seisukohalt on tähtis kinni pidada hügieenireeglitest.

Ent alati ei olegi tegemist haigusliku seisundiga, ka muidu täiesti tervel inimesel võib stressiolukorras, eksamiärevuses vms soolestik reageerida nö ehmatusega.

Kõhugripp või toidumürgitus?

Rahvapäraselt nimetatakse kõiki viiruslikku laadi kõhulahtisusi kõhugripiks. Ilmselt seisneb sarnasus gripiga suures nakkavuses, puhangutena esinemises ning enamasti ilma ravita paranemises. Nn “pärisgripp” kõhulahtisust ei põhjusta.

Viirusliku kõhulahtisuse puhul on nähtudele eelnenud 3 päeva jooksul olnud kontakt haigustekitajaga kokkupuude haige või värskelt gastroenteriidist paranenud inimesega. Peale mao-sooletrakti põletikust paranemist võib viirus veel kuni paar-kolm nädalat roojaga erituda. Haigustekitajad levivad peamiselt pesemata käte vahendusel.

Toidumürgituse põhjuseks on saastunud või valedes tingimustes hoitud toiduained ning haigusnähte põhjustavad mikroobide elutegevuse käigus tekkinud ained - mürgid ehk toksiinid. Toidumürgituse puhul on aeg saastunud toidu söömisest kuni haigusnähtude tekkimiseni paar tundi kuni ööpäev, kestus jääb samuti 1-2 ööpäeva piiridesse.

Kui kaua vaeva?

Äge kõhulahtisus algab ägedalt, enamasti on see nakkuslikku, peamiselt viiruslikku päritolu ja tavaliselt toimub iseeneslik paranemine. Ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse piir on 2- 3 nädalat. Pikaleveninud kõhulahtisuse enimlevinud põhjused on järgmised: mõned algloomad (amöbiaas), soole kroonilised põletikulised haigused, süsivesikute imendumishäired (piimasuhkru talumatus), mõned medikamendid ja toidulisandid (antibiootikumid, sorbitool, kofeiin vm; kiiritusravi; endokriinsed häired (kilpnäärme ületalitlus, diabeet vm), ärritatud soole sündroom. Harvemesinevad põhjused on roojapidamatus, toiduallergia vm. Kroonilise kõhulahtisuse puhul tuleb ette võtta plaanipärane uurimine, mis algab perearsti juures põhianalüüsidega. Iiveldus ja oksendamine on kõhulahtisusega sageli kaasnevad sümptomid, mis taanduvad reeglina kiiremini kui kõhulahtisus.

Kaasnevad ohud

Inimese organismist rohkem kui poole moodustab vesi: vastsündinul ca 80% kehamassist, täiskasvanud mehel ca 60%. Kui vedelikukaotus on umbes 0,5% kehamassist, tekib janutunne. Koos sellega tekkiv suukuivus on tingitud vähenenud süljeeritusest ning peegeldab veevaegust. Kui vedelikku jääb juba organismi normaalseks funktsioneerimiseks väheseks, siis nimetatakse seda seisundit dehüdratatsiooniks ehk organismi veetustumiseks.

Suurimaks mureks gastroenteriidi puhul ongi organismist ülemäärase väljutamisega kaotatav vesi. Kergeks veetustumiseks loetakse vedeliku kadu kuni 3% kehamassist, raskeks üle 8%.Eriti oluline on vedelikuvaegust jälgida väikelastel.

Kuidas ravida

Kõhulahtisuse puhul on olulisim kaotatud vedeliku asendamine. Vedelikku tuleb gastroenteriidi puhul juua tavapärasest rohkem, täiskasvanul lausa mitu liitrit päevas, et saaks asendatud vedelikukaod, jätkuks ka higistamiseks (näiteks palaviku puhul) ja organismi põhiainevahetuse rahuldamiseks. Kodustes tingimustes sobivad joogiks vesi, tee (väikelapsel võimalusel glükoosiga magustatud), morss. Hoiduda tuleks rõõsast piimast ja üldse hapendamata piimasaadustest, kuna need sisaldavad rohkelt piimasuhkrut, mida põletikuline soolesein ei suuda piisavalt lõhustada.

 

 

 

Kõhulahtisusega kaob organismist ka hulgaliselt mineraalaineid, eriti kaaliumit. Ideaalis tuleks seega vedelikukao asendami-seks juua mineraalaineteri-kast vett, hästivarustatud apteegis on vastav optimaalse koostisega pulber müügil.

Kuldreegel on, et seede-trakti ärrituse korral tuleb süüa võimalikult vähe, anda soolestikule puhkust. Esma-valikuna võib ägeda gastroentriidi korral süüa riisiputru, kisselli ja kuivi-kuid-küpsiseid. Hoiduda tuleks lihatoodetest, vürtsika-test ja rasvastest roogadest. Värsked puu- ja köögiviljad oma suure kiudainete sisalduse tõttu pigem ei sobi, erandiks vaid banaan ja õunapüree.

Ravim – kas aitab…

Üldiselt pole ägeda kõhulahtisuse puhul ravimid vajalikud, tähtsaim on hoida vedelikukadu kontrolli all. Antibiootikumravi vajaduse saab otsustada ainult arst, valel näidustusel ja omapäi võetud antibiootikumid pigem süvendavad kõhulahtisust.

Apteegi käsimüügis on valida mitmeid preparaate kõhulahtisuse vastu, kuid tasub arvestada, et paljudki neist leevendavad küll seedehäire ilminguid, kuid ei ravi põhjusi.

Soolemotoorikat pärssivad ravimid toimeainega lopera-miid võtavad maha soole liigutused, mille tulemusel roojamise sagedus väheneb, ent haigustekitaja tegutseb sooles edasi. Soole liigutusi peaks pärssima ainult erakorralistes situatsioonides, näiteks reisil. Manustamine tuleks lõpetada, kui iste sagedus on korras, vastasel juhul tekib soolesulguse oht. See ravim sobib kasutamiseks ainult täiskasvanutele ja suurematele lastele. Ta on esmaabiks reisil, kuid kodustes tingimustes on paranemise seisukohalt kasulikum sagedamini tualetis käia.

Aktiivsüsi seob sooles toksiine, sobib kasutada kui soolegaaside püüdjat, haiguse kulule tal iseenesest toimet ei ole. Ka nakkusliku kõhulah-tisuse puhul söetabletid haigustekitajale ei mõju, sütt kasutatakse mürgituste puhul ja siis väga suurtes kogustes (sadades grammides).

Diosmektiidi sisaldavate preparaatide peamine funkt-sioon on soolestikus liigse vedeliku sidumine. Puudub toime kõhulahtisust põhjusta-vatele viirustele ja bakteritele ja see toimeaine ei sobi lastele oksendamise puhul.

… või ravib

Kõhulahtisuse ennetamises ja ravis võib märgatavat kasu olla probiootikumidest. Need on elusaid mikroorganisme sisaldavad ravimid, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna kõhulahtisust tekitavate mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta kaitsemehhanisme.

Ehk lihtsamalt: probiooti-kumid takistavad haigusete-kitajate kasvu seal, kus soole oma mikrofloora on mingil põhjusel viletsaks jäänud. Nad asendavad osaliselt soole oma baktereid, häirivad võimalikke haigusetekitajaid oma elutegevuse produkti-dega, konkureerivad “võõ-raste” bakteritega söögi pärast, võitlevad haiguseteki-tajatega sooleseinale kinnitu-misel. Uuringud on näidanud, et probiootikumid aitavad leevendada ja ennetada soolemikrofloora muutustest tingitud, sh antibiootikumi-dest põhjustatud kõhulahti-sust. Probiootikumid sobivad hästi ka reisikõhulahtisuse ennetamiseks ja soolestiku mikrofloora tasakaalusta-miseks.

* * *

Koduse soolalahuse põhiretsept

Suure vedelikukao asendamiseks võib teha koduse soolalahuse. Selle põhiretsept sobib kasutamiseks täiskasvanutel ja suurematel lastel. Väikelaste jaoks sobiva pulbri lahuse valmistamiseks saab osta apteegist.

8 teelusikatäit suhkrut

3/4 teelusikatäit soola

1/2 teelusikatäit soodat

1 klaas (apelsini)mahla

kuni 1l keedetud vett (teed)

* * *

Tähtsamad soovitused kõhulahtisuse puhul

- rohkelt juua,

- külalised, eriti koos väikeste lastega võiksid jätta tulemata (nakkuse oht),

- võtta aega põdemiseks,

- pesta käsi eriti hoolikalt.

- kui tegemist on vanuri, väikelapse või mõnda rasket kroonilist haigust põdeva inimesega, siis jälgida eriti tähelepanelikult urineerimist,

- kõhulahtisuse püsimisel kontakteeruda arstiga paari päeva jooksul.

- kahjustunud soole mikrofloora taastamiseks kasutage probiootikume

- ägeda kõhulahtisuse ravis ei ole soovitav koheselt kasutada soole motoorikat pärssivaid aineid (loperamiid) ja soole limaskesta katvaid aineid (diosmektiid)

15 Jaanuar 2006
  Kommentaarid