Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Haiglad ja kiirabi on külmalaineks valmis
Tervishoiuameti teatel on nii kiirabi kui haiglad valmis seoses saabuva külmalainega vastu võtma külmakahjustustega patsiente. Möödunud ööl töötasid kõikide haiglate süsteemid häireteta, seoses külmaga probleeme ei olnud. Kiirabi töökoormus oli tavapärane.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul tuleks külmakahjustuste vältimiseks juua sooja jooki ning hoiduda alkoholiga liialdamisest. Tugevate miinuskraadide juures käitub organism tavapärasest erinevalt, doose tuleks vähendada ja kindlasti mitte suurendada.

„Juba keskmine joove on üliohtlik, sest selle tulemusena kaob külmastress, mis omakorda vähendab tundlikkust ja tõstab tõenäosust uinuda. Eriti ohtlik on alkohol juhul, kui inimene on passiivne – teadvusetu, vigastatud või kinni kiilunud. Sellisel juhul kiirendab alkohol oluliselt surma saabumist, sest alkohol laiendab nahaaluseid veresooni ning seal maha jahtunud veri jahutab kiiresti ka sisemised organid. Väikestes kogustes (4cl) kange alkohol on näidustatud vaid liikumisel, kuna toob keha toodetud soojust läbi laienenud veresoonte nahapinnale”, lisas Adlas.

Oluline on välisõhus aktiivselt liikuda ja mitte välja puhkama jääda. 30 kraadise pakasega on maksimaalne õues olemise aeg pool tundi. Peale seda peaks ennast soojendama toas, autos või tuulevaikses kohas. Mida tugevam on tuul, seda kiiremini on nahal oht külmuda. Kuna külmunud kehaosad muutuvad tundetuks, peaks külma käes liikudes paluma kaaslastel kontrollida nägu ja kõrvasid. Valgeks muutunud nahk annab märku külmumisest.

Kindlasti ei tohiks kasutada ekslikku rahvatarkust ja külmunud kohti lumega hõõruda või hingeõhku peale puhuda. Külmunud koha niisutamine lume või hingeõhuga võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Samuti ei tohi külmunud kohti soojendada kuuma vee või saunaga, parim on kuiva õhu käes aeglane soojenemine toatemperatuuril.

Välisõhus liikudes ei soovitaks ka salli suu ette panna – sall on termoisolaator, mis korjab niiskuse endasse ning suurendab salli all oleva naha külmumise ohtu. Spetsiaalsest materjalist näokaitseid kasutatakse küll ekstreemsetes oludes näo kaitsmiseks, kuid temperatuuril kuni -35 teeb sall pigem kahju kui kasu. Väga tuulise ilma puhul on soovitav panna käsi näo ette või kasutada puuvillast salli nii, et nina või suu hingamiseks salli alt välja jääb.

Soovitused külma korral käitumiseks leiab ka tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt http://www.tervisekaitse.ee

Katrin Pärgmäe
19 Jaanuar 2006
  Kommentaarid