Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Res Publica: koalitsioon ei soovi Ühispanga skandaali käsitlemist (lisatud Ken-Marti Vaheri kõne Riigikogus)
Riigikogu ei toetanud tänasel istungil eelnõu, millega selle algatanud Res Publica fraktsioon soovitas valitsusel tellida sõltumatu raport Ühispanga endiste juhtidega seotud finantstehingute asjaolude selgitamiseks.

Res Publica soovis eelnõus, et valitsus oleks tellinud väljastpoolt Eestit sõltumatu finantsasjatundja raporti, hinnanguga AS Eesti Ühispank endiste juhtidega seotud finantsskandaali põhjustanud tehingutele ja juhtimisotsustele.

Samuti soovisid eelnõu algatajad teada huvide konfliktidest, mis võisid esineda tehingute ja otsuste tegemisel, või nende uurimisel. Res Publica soovis vajadusel saada ettepanekuid, kuidas Eesti majanduskeskkonna ja finantsjärelvalve usaldusväärsust säilitada ja parandada.

Täna parlamendis eelnõu kaitsnud Ken-Marti Vaher ütles, et seda uurimist on praegu vaja veel rohkem kui sügisel. Olukorras, kus Eesti valmistub üle minema Eurole, peab Vaheri sõnul üksikasjalikult selgitama asjaolusid ja kahtlusi, mis on tugevalt kahjustanud Eesti Panga ja kogu finantsjärelevalve usaldusväärsust.

"Kindlasti ei tule Eesti tõsiseltvõetavusele ja rahvusvahelisele usaldusväärsusele kasuks infopuuduses tehtud järeldused Eesti Panga presidendi sammude kohta lähiminevikus. Peame vältima alusetut süüdistamist ja ka kahetsusväärset kinnimätsimist," ütles Vaher. Ta rääkis, et praegu on kriitiline usaldusväärsuse huvides saada selgeid ning arukaid, faktidega toestatud vastuseid küsimustele, mis on jäänud Eesti Panga presidendi poolt vastamata.

Tänasel hääletusel sõltumatu väliseksperthinnangu tellimiseks toetas Res Publica algatatud eelnõu 28 opositsionääri, selle vastu oli 50 koalitsioonisaadikut.

Rauno Veri



* * *
"

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu juhataja! Ennem, kui me asume sellel teemal hääletuse juurde, kus te kindlasti igaüks saate avaldada oma meelsust ja poolt või vastu hääletada, tahaksin ma välja tuua mõned aspektid, mis endiselt üleval on ja mõned küsimused, millele, ma arvan, et te võiksite mõelda ja mille peale kindlasti pisut aega kulutada. Valitsuskoalitsiooni esindajad on täna siin ja ka komisjonis ja ka avalikkuse ees mitu korda esinenud väitega, et just kui see eelnõu ründaks Finantsinspektsiooni sõltumatust, ei usaldaks Finantsinspektsiooni tervikuna ja üldiselt on tegemist sellega, kas me oleme oma finantsjärelevalvesüsteemi osas positiivselt meelestatud või mitte. Täna ei ole tegelikult küsimus nii must-valges ja nii ühemõttelises vastandumises, vaid pigem hoopis milleski muus. Nagu ma oma ühes vastuses ka välja tõin, me oleme täna erilises olukorras, kus tegelikult selle konkreetse finantsjärelevalve üheks subjektiks on isik, kellest täna Finantsinspektsiooni väga olulised juhtimisotsused sõltuvad, kes ise kuulub juhtorganisse ja kellega otseselt või kaudu on seotud ka väga mitmed teised Finantsinspektsiooni juhtorganitega seotud isikud. See on väga oluline, ma arvan, Euroopa mastaabis, väga ühemõtteline märk sellest, et seda antud kaasust peab lahendama teisiti, kui väga paljusid teisi kaasusid.  Andres Lipstok ise on möönnud, et Eesti Panga presidendina saab tema öelda, et Eesti seadused on väga liberaalsed, mis puudutavad huvide konflikti erinevates olukordades. Samas kui Euroopa Keskpanga Nõukogu liikmena on Euroopa Keskpanga käitumiskoodeks hoopis karmim, hoopis rangem, hoopis täpsem.  Ma loen teile ette definitsiooni Euroopa Keskpanga käitumiskoodeksist, mis määratleb huvide konflikti. Huvide konflikt tekib kui Keskpanga Nõukogu liikmed omavad isiklikku või erahuvi, mis mõjutab või näib mõjutavat nende erapooletut ja objektiivset kohustuste täitmist. Just nimelt see näivuse aspekt on kõikides Euroopa Keskpanga dokumentides väga oluliselt välja toodud ja väga olulisel kohal ja on antud juhul äärmiselt tähtis, kui me pisutki konstruktiivselt suudaksime mõtestada lahti selle antud kaasuse eripära. Järgnevalt üleval selle sama Finantsinspektsiooni aruandega on väga mitmed küsimused, millele tegelikult vastuseid ei ole saadud, mida on välja toonud Eesti uuriv ajakirjandus, Eesti meedia ja mille osas tegelikult  ammendavaid lahendusi ega ka põhjendusi välja toodud ei ole. Näiteks Finantsinspektsioon on toonud oma järeldustes välja järgmise lausungi: „Finantsinspektsioonil puudub käesoleval ajal informatsioon, mis tõendaks Ühispanga endise juhatuse esimehe poolt osaluste omandamist äriühingutes OÜ Abante varem kui augustis 2005. Ja tõendaks sellega huvide konflikti maandamise nõuete olulist rikkumist”. Me teame väga hästi olulisi fakte, mille osas meil ei ole kindlust, kas Finantsinspektsioon on neid tuvastanud või mitte, et OÜ Abante omandas need konkreetsed osalused juba 2004. aasta märtsis, need on omandatud sisuliselt isikute poolt, kes on väga lähedalt seotud Ain Hanschmidtiga ehk siis poolteist aastat varem, kui Finantsinspektsioon seda väidab. Ja samas, ei ole inspektsioon sellesse teemasse ka oma hilisemate selgituste andmisel, väga palju süüvinud, vaid on möönnud seda juba varem avalikult teada olnud fakti, et tõesti OÜ Amantes? otseselt ja avalikult Ain Hanschmidt oma osaluse avalikustas augustis 2005. Teiseks, on välja toodud uuriva ajakirjanduse kaudu oluline fakt 1997. aastast, kus nii imelik kui see ei ole, ühe AS Infotar aktsionärina ei ole kirjas äriregistri andmetel mitte keegi muu kui Ain Hanschmidt, ka see küsimus on jäänud tegelikult vastuseta ja asjaliku uurimiseta. Kolmandaks, endine Finantsinspektsiooni juht Trink on väitnud, erinevalt Eesti Panga presidendi väidetele, et Eesti Ühispanga nõukogust käisid läbi praktiliselt kõik suuremad laenud aastatel 1997 – 1999, ometigi oleme ka siin saalis kuulnud Eesti Panga presidenti väitmas, et tema ei tea nendest laenudest midagi, tal on puudunud informatsioon ja see kõik ei ole puutunud temasse. Need on kõik küsimused, mis on õhus. Ja kui siit käis läbi väide, et Ühispanga kui erapanga jaoks, on see teema ennast ammendanud, siis huvitaval kombel aastal 1998 …… ei jaganud seda seisukohta, mida ma arvan, et mitmed poliitikud siin täna on esile toonud, tegemist on ju erapangaga, eraomandiga, mis me sellesse puutume. ….. on meile sõnastanud ühemõtteliselt, et pank pole mitte ainult era kommertslik äriettevõte, vaid tal on ka arvukalt funktsioone, mis oma loomult, iseloomult on poolriiklikud ja kaasaegses ühiskonnas seega paratamatult vajalikud avalike huvide seisukohast. Kõik need küsimused on tegelikult vastuseta ja nende vastuseid me ootaksimegi väliseksperdilt, kes oma sõltumatusega ja kindlasti koostöövalmidusega oleks võimeline ka andma meile täiendavaid selgitusi juba sellele, mida me oleme siiamaani ametlikes allikates formaalsetena kuulnud. Ma tooksin välja mõned aspektid, mida välisekspert võiks kindlasti ka analüüsida, mis meie jaoks oleks olulised. Esiteks, näiteks, milline oli Finantsinspektsiooni järelevalve ulatus, milliseid vahendeid, töövõtteid kasutati. Me teame, et inspekteerimine on finantsjärelevalvesüsteemis kõige tähtsam järelevalve võte. Meile on oluline teada näiteks seda asjaolu, kui palju tehti aruannete põhjal n-ö vaatlevaid ehk siis offside kontrollimisi, kui palju aga viidi läbi kohapealseid, onside kontrollimisi, milline oli nende omavaheline proportsioon. Endine inspektsiooni juht on meile välja toonud ainult selle, et saadi selgitusi erinevatelt osapooltelt ja see on kõik. Selgituste andmine näiteks avalikkusele. Kummal on õigus, kas endisel Finantsinspektsiooni juhil Tringil, kes ütleb, kes on väga selgelt ette heitnud, miks ei ole selgitusi jagatud või hoopis  Hain Hanschmitdil, kes on väitnud, et ta ei ole selgitusi andnud selletõttu, et on oodanud ära auditi tulemused? Kolmandaks. Soovituste andmine, kuidas viia just nimelt järelevalvet olukorras, kus üks järelevalvesubjekt on ise järelevalveasutuse juhtorganis? Neljandaks. Kõikide seaduste täiendamine ja täpsustamine, mida on meile lubanud siin neli kuud tagasi nii justiitsminister kui ka septembrikuus Finantsinspektsioon ise, kus on täna need muudatused, ettepanekud, seadusandlikud algatused? Me ei ole neid täna näinud, nendest mitte midagi rohkem kuulnud pärast septembris aset leidnud skandaali nö tipphetke. Ja lõpetuseks. Kuidas rakendada just nimelt seda Euroopa keskpanga käitumiskoodeksit, mis on oluliselt rangem ja karmim ja mida me kindlasti Eesti Liidu liikmesriigina peaksime järgima ja eeskujuks võtma. Ja lõpetuseks, ma kordan veelkord, need kaks aruannet ei ole omavahel mittevälistavad, vaid selgelt üksteist täiendavad. Nende eesmärgiks on piisavate ja sõltumatute selgituste andmine ja kindlasti selgituste andmine selleks, mida me peaksime tulevikus tegema teisiti. Aitäh teile!"

24 Jaanuar 2006
  Kommentaarid