Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Vabariigi President kõneles Tartu rahu 86. aastapäeva pidulikul aktusel
President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel osalesid täna Kaitsejõudude Peastaabi ja Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud Tartu rahu 86. aastapäeva pidulikul kontserdil Tallinnas, Estonia kontserdisaalis.

Kontserdil peetud kõnes ütles president Rüütel, et Tartu rahuleping on meie riigi iseseisvuse üks kestvaid sümboleid. “Täna püüavad mitmed Venemaa poliitikud käsitleda Tartu rahulepingut vaid ajaloolise dokumendina. Meie käsitluses kannab see leping aga jätkuvalt riikidevaheliste suhete järjepidevuse väärtusmõõdet. Rahulepingu ühe õppetunnina peame tõdema, et isegi kui lepped sünnivad raskelt, on need kahe naaberriigi vahel siiski võimalikud ja vajalikud,” ütles riigipea.

Vabariigi President kutsus kõrvale jätma poliitilise rivaliteedi tänu väljendamisel riigi taastanud inimestele ning Eesti Vabariigi taaiseseisvumise 15. aastapäeva tähistades tõdema, et iseseisvus on kogu meie rahva jõupingutuste vili.

“Meie riigi ajalugu ja tulevikusuundumusi seob rahva tahe. Täna on kohane meenutada, et iseseisvuse taastamine oli aastatepikkune protsess, kus igal osalisel oli täita ülioluline roll. „40 kirjale“ 25 aastat tagasi järgnesid „fosforiidisõda“ ja sündmused Hirvepargis, Rahvarinne ja kodanike komiteed, taastatud omavalitsus ja tollase Ülemnõukogu sihipärane tegevus omariiklusele õigusliku aluse loomisel,” kõneles riigipea.

President Rüütel meenutas, et aastatel 1919 kuni 1925 autasustas Eesti Vabariik enam kui kolme tuhandet inimest Vabadusristiga. “2150 neist olid eestlased, kes said oma riigi kõrge autasu Vabadussõjas näidatud vapruse eest. Ma usun, et need inimesed oleksid pälvinud tunnustuse ka rahuajal - olgu siis oma mehisusega või pühendumisega oma rahvale ja tööle,” sõnas Vabariigi President.

Riigipea toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine oli omamoodi Vabadussõda uutes tingimustes, seekord inimohvriteta. “Võiks ju mõelda, et vabadusel on seda suurem väärtus, mida rohkem ohvreid on selle eest toodud. Ma kindlasti ei nõustu niisuguse arvamusega. Ehkki vabadus on ülim hüve ja väärtus, on inimelu ja rahu hindamatu väärtusega. See oli nii 15 aastat tagasi ning on ka täna,” kõneles Vabariigi President.
02 Veebruar 2006
  Kommentaarid