Kolmapäevaste ajalehtede juhtkirjade hinnangul võib loodav erakond Eesti Eest pakkuda Reformierakonnale tõsist konkurentsi.

“Eesti Eest saab aga olema tõsiseks väljakutseks Reformierakonnale, kes siiani on end paremerakondade lipulaevaks pidanud ja teistele kui väikestele aerupaatidele vaadanud,” kirjutas Postimees.

Ka Eesti Päevaleht tõdes, et kinda viskab uus partei ennekõike Reformierakonnale.

SL Õhtulehe juhtkiri lisas, et juba ongi kohal esimesed erakondlikud laibanokkijad, sest Reformierakond on juba jõudnud rahulolematuid enda ridadesse üle jooksma meelitama hakata.

“Isamaaliit peab arvestama tõsiste ja rahvuslike valijate ärapöördumist endast,” lisas SL Õhtulet. “Kuna toetus Res Publicale on enam kui madal, siis nendel seda muret ei ole.”

Samas leidsid ajalehed, et kahe partei ühinemine on valijaile kasulik ja võib olukorra lihtsamaks teha.

“Pooldades rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet, nagu mõlemad rõhutavad, pole vaja enam hääletuskasti ees emmale-kummale poole kõikuda,” kirjutas Postimees.

Ajalehe hinnangul tuleb kahe erakonna ühinemist tervitada, sest kuus parlamendiparteid on Eestile selgelt liiga palju, kui tegelikult piisaks kolmest-neljast.

Eesti Päevalehe hinnangul on tekkival erakonnal väga suur potentsiaal.

“Isamaaliidul on kindel valijaskond ja paranev maine,” kirjutas leht. “Res Publica maine on küll nõrk, kuid erinevalt Isamaaliidust on neil uusi ideid ja tugev organisatsioon. Kui mõlemad parteid suudavad ühinemisel välja mängida oma tugevamad küljed, on uuel parteil potentsiaali olla järgmiste riigikogu valimiste võitjate seas.”

Vastupidisel arvamusel oli SL Õhtuleht, leides, et aateerakonna Isamaaliidu ja projektipartei Res Publica leibade ühte kappi panemisest jääb imelik mulje.

Leht kirjutas, et kui Res Publicale oli ühinemine ellujäämiseks ainuke võimalus, siis Isamaaliidu vabatahtlik loobumine oma nimest kui tugevast kaubamärgist on enam kui ootamatu.

“Et Res Publical peale halli massi ju midagi muud pakkuda pole, oleks olnud loogiline Res Publica allaneelamine Isamaaliidu poolt,” kirjutas leht.

Ka ei olnud SL Õhtuleht päris kindel, kas Res Publica ja Isamaaliidu ühinemine ka tegelikult teoks saab. Leht meenutas, et Res Publica pidas ühinemisplaane ka Reformierakonnaga ning Rahvaliidu ja sotside ühine kandideerimine kohalikel valimistel lõppes jagelemisega saavutatud kohtade jagamisel Tallinnas ning suhete jahenemisega veel enne, kui need üldse soojenedagi jõudsid.

“Terve ja lombaka liitumine ei pruugi anda tulemuseks veel ühte suurt ja tugevat erakonda,” kirjutas SL Õhtuleht.

Vastupidist arvamust kajastas Postimees. “Loodetavasti nõrk + nõrk = tugev,” kirjutas leht.

Küll olid kolm suurt ajalehte ühtviisi eitaval seisukohal uue erakonna nime suhtes.

“Küsimusi tekitab aga ühenderakonna nimi Eesti Eest,” kirjutas Postimees. “Kas on tegemist samasuguse projektipartei nimega, nagu seni kannab Res Publica? Nimega, mis ei peegelda erakonna maailmavaadet, püütakse hääli ühel või kahel järjestikusel valimisel.”

SL Õhtulehe hinnangul meenutab uue erakonna nimevalik aga pigem Res Publica pikka nimevarianti - ühendus vabariigi eest.

Ka Eesti Päevalehe arvates on nimevalik ebaõnnestunud. “Nimi Erakond Eesti Eest ei ütle midagi partei maailmavaate kohta,” tõdes ajaleht, lisades, et vaevalt on Eestis erakonda, kelle tegevus oleks suunatud Eesti vastu.

“Sestap on ERSP kunagine valimisloosung nimevariandina populistlik,” kirjutas Eesti Päevaleht. “Et kahe partei ühinemise ja nimevaliku peavad heaks kiitma mõlema erakonna juunis kogunevad üldkogud, on piisavalt aega mõelda välja parem nimi.” BNS