Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Sotsiaalminister Jaak Aab vassib ja salgab
EAKLi esimehe Harri Taliga avaldus

Tänasel valitsuse pressikonverentsil väitis sotsiaalminister Jaak Aab, et rahvusva­he­lised konventsioonid nõuavad Eestis töötajate esindamisel kehtivate reeglite muutmist ja täpsustamist. Samuti püüdis sotsiaalminister jätta muljet, nagu poleks ametiühingud huvitatud konstruktiivsest koostööst.

Eesti Ametiühingute Keskliit lükkab ümber sotsiaalministri alusetud avaldused. Esi­teks on ka täna kõigil Eesti töötajatel seaduslik õigus valida endale usaldusisik ja ame­­ti­ühingud ei nõua monopoolset õigust töötajate esindamisel. Küll aga ei nõustu EAKL sooviga lahterdada usaldusisikud esimese ja teise sordi omadeks, mille tulemu­seks on eelnõus ametiühingu usaldusisikute diskrimineerimine. Seda ütleb selgesõna­liselt nii Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis kui ka Rahvusvahelises Vabade Ame­ti­ühingute Konföderatsioonis usaldusisiku seaduse eelnõu kohta valminud analüüs.

Teiseks, mitte keegi ei sunni Eestit muutma ühtegi seadust - kavandatud rünnaku töö­ta­jate põhiõiguste vastu on algatanud meie enda poliitikud ja/või ametnikud.

Kolmandaks, ametiühingud on sotsiaalministeeriumile esitanud korduvalt mahukaid ettepanekuid koos põhjenduste ja selgitustega. See kõik on kõlanud kurtidele kõrva­de­le - ilmselt nimetab sotsiaalministeerium konstruktiivseks vaid neid seisukohti, mis ministeeriumile takka kiidavad.

Neljandaks, sotsiaalministeeriumis välja töötatud eelnõu on formaalne ja vastuolus EL raamdirektiivi põhimõtete ja eesmärgiga. Kui eelnõust tänasel kujul saab seadus, siis Eesti ettevõtetes informeerimist ja konsulteerimist toimuma ei hakka.

Tekkiv olukord vastab ainult nende huvidele, kes ei soovi, et Eesti töökohtades sotsi­aal­partnerlus üldse jalad alla saaks. On ilmselge, et ametiühinguid püütakse eelnõu abil ettevõtetes diskrimineerida või üldse välja suruda. Siis kaob ainus töötajaid esin­dav reaalne jõud, mis nõuab tööandjalt seaduste täitmist ja palgatõusu.

Kui ametiühing tõrjutakse seadusega kõrvale töötajate informeerimisest ja konsulteerimisest, on tööandja vastas parimal juhul formaalselt kõiki töötajaid esindav usaldus­isik, kes ei valda keerulisi juriidilisi, majanduslikke ja finantsküsimusi, milles infor­mee­rimine ja konsulteerimine peab toimuma. Tööandjal pole keeruline temaga mani­puleerida, sest mis kasu on usaldusisikul seadusesse kirjutatud õigusest palgata eks­perte, kui reaalsed võimalused selleks puuduvad?

Halvemal juhul valitakse usaldusisikuks tööandja kuulekas marionett või teeb tööand­ja kõik selleks, et usaldusisikut üldse ei valitaks. Seega mingit informeeri­mist ja kon­sulteerimist ei hakkagi toimuma.

Sotsiaalministeerium on korduvatele pöördumistele vaatamata keeldunud sisulisest dis­kussioonist eelnõu üle ega ole vastanud küsimusele, miks tahetakse muuta kehtivat töö­tajate esindamise süsteemi. Ministeerium salgab eelnõu tegelikku eesmärki, kuna mõistab suurepäraselt, et ühe Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks on selline rünnak töötajate põhiõigustele häbi­väärne ja lubamatu.
25 Mai 2006
  Kommentaarid