Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Sotsiaalses rehabilitatsioonis on lapsed prioriteet
Neljapäeval, 9. aprillil arutati kohtumisel sotsiaalministeeriumis puudega inimeste esindajatega sotsiaalse rehabilitatsiooni teemat. Arutelul osalenud kiitsid heaks idee, et praeguses olukorras toetatakse eelisjärjekorras lapsi.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Marina Runno tegi ülevaate sotsiaalse rehabilitatsiooni hetkeseisust Eestis, rahalistest vahenditest ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkujatest.

Runno sõnul saab positiivsena välja tuua, et prioriteediks on seatud lapsed. „Lastele on tänavu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus rahaliselt 100% tagatud. Kaotatud on ka piirangud teenuse osutamiseks ning vajadusel saab just seda teenust, mida inimesel vaja, kuni maksimaalse aasta maksumuseni. Näiteks nägemispuudega inimesed saavad vajadusel eripedagoogi ja tegevusterapeudi teenust vajalikus mahus,” ütles Runno.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakkudes arvestatakse rohkem individuaalseid vajadusi. „Hea meel on ka selle üle, et üle Eesti on olukord sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavusega paranenud. Kiita tuleb asutusi, kes teenuseid pakuvad, nad on omalt poolt teenuseid arendanud. Üha enam kasutatakse oma töös teaduspõhist ning juhtumipõhist lähenemist ja osutatakse teenuseid programmidena, lisas Runno.

Ühiselt püüti leida lahendusi, kuidas olemasolevat eelarvet parimal võimalikul viisil kasutada. Kohtumisel osalejad nõustusid ministeeriumi seisukohaga, mis seab esikohale lapsed. Probleemidena tõid puudega inimeste esindajad välja puudespetsiifiliste teenuste vähesust, mida võiks rohkem arendada. Samuti tõstatati probleeme, mis puudutavad haridusteemasid. Osalenud tõdesid, et üha suurem roll sotsiaalse rehabilitatsiooni toimimisel on võrgustikud ja koostöö erinevate osapoolte, sealhulgas rehabilitatsioonimeeskonna ning kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega laste esindajad märkisid, et väga oluline on koolide, kohalike omavalitsuste ning lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Veel toodi välja, et noored liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed vajavad rohkem töö- ja õppimisvõimaluste alast nõustamist.

Võrreldes eelmiste aastatega on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavate asutuste arv kasvanud. Tänavu on neid 76. Tänavune eelarve - 84,4 miljonit krooni - jaotub võrdselt laste ja täisealiste vahel (mõlemale grupile 42 miljonit krooni). Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eelarve on võrreldes eelmise aastaga täisealistele teenuse saajatele vähenenud – kuigi tänavu on riigieelarvest eraldatud summa 84,44 miljonit krooni, sisaldab see eelmisel aastal laste rehabilitatsiooniteenuseks kasutamata jäänud raha. Eelmisel aastal osutati rehabilitatsiooniteenust 95 miljoni krooni eest ligi 20 000 inimesele, sealhulgas täisealistele 67 miljoni krooni ulatuses. Eelmise aasta eelarve sisaldas samas ületulnud jääki aastast 2007.

Selleks, et sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarvet parimal võimalikul viisil ära kasutada, peavad rehabilitatsioonimeeskonnad väga põhjalikult hindama teenuse taotlejate rehabilitatsiooniteenuse vajadust ja motiveerima abivajajaid osalema sotsiaalses rehabilitatsioonis.



Eli Lilles
11 Aprill 2009
  Kommentaarid