Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Uus postmark Räpina Paberivabrik 275
Homme, 14. mail annab Eesti Post välja postmargi, millega tähistatak­se 275 aasta möödumist paberiveski töö algusest.

Eesti vanimate tööstusettevõtete hulka kuuluva Räpina paberivabriku ajalugu algas 1728. aastal, mil Venemaa tsaari Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Võhandu jõe ääres Räpinas ning ehitusmeistri Johan Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele tamm ja selle lähedusse tellisevabrik.

Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett. Tegu on Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Taaskasutaval tehnoloogial põhinev paberiveski alustas tööd 1734. aastal.

Vabrikuhoone, mis on läbinud mitmeid ümberehitusi, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. 1865. aastal sai paberiveskist päris vabrik. Saksamaalt toodi Räpinasse esimene paberimasin, mis valmistas mitmesugust kirja- ja trükipaberit. Moodsa tehnoloogia kasutamine võimaldas toota ka peenemaid paberisorte nagu filterpaber apteekide jaoks, kuivatuspaber ning suitsu- ja siidipaber. Eesti rahva ärkamisajal 1860-1880 andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse, pikemat aega trükiti sellele juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik, pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal ka osa vabariigi rahatähtedest.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 võeti kurss tehnoloogia põhjalikule uuendamisele, mis võimaldab toota tänapäevastele nõuetele igati vastavat kõrgekvaliteetset paberit. Räpina Paberivabrik on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Postmark nominaalväärtusega 5.50, trükitud trükikojas Vaba Maa, margi tiraa˛ on 100 000. Postmargi kujundas kunstnik Triin Heimann.


Inge Suder
13 Mai 2009
  Kommentaarid