Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Metsi raiutakse optimaalsest raiemahust oluliselt vähem
Metsainventuuri mõõtmised on näidanud, et aastatel 2003-2007 tehti tulundusmetsas uuendusraied metsanduse arengukavas ettenähtud optimaalsest raiemahust oluliselt vähem.

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse seminaril "Eesti metsaressurss ja metsade seisund" võrreldi uuendusraiete tegelikke pindalasid metsanduse arengukava optimaalse raiega aastateks 2001-2010. Arengukava jaoks tehtud arvutustes peeti sobivamaks raiuda tulundusmetsas aastas 29900 ha uuendusraieid, sellest okaspuupuistutes 9000 ha ja lehtpuupuistutes 20900 ha.

Statistilise metsainventuuri mõõtmised aga näitasid, et tegelikult raiuti 2003.-2007. a perioodil tulundusmetsas keskmiselt aastas uuendusraieid 17700 ha ulatuses. „Raiemaht sellel perioodil langes iga aastaga,“ ütles Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärt. „Seda põhjustasid üldine majanduse ümberstruktureerimine, erametsaomanikele ebasoodne maksusüsteem, seni kasutamata metsamaa käibesse jõudmise vähenemine, metsavarumise kasvavad kulud ja keerukad ilmastikuolud talvisel metsaraieperioodil,“ täpsustas ta.

Kui okaspuumetsi raiuti optimaalses mahus, siis lehtpuumetsi, eelkõige kaasikuid ja hall-lepikuid, raiuti kolm korda võimalikust vähem, kuna vähemväärtusliku lehtpuupuidu raiumine ei olnud majanduslikult mõttekas. „Jätkates lehtpuumetsade raiumist praeguses mahus, oleme hiljemalt 30 aasta pärast olukorras, kus suure osa majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi aga kõrge vanuse tõttu lagunenud,“ selgitas Pärt.

Juba praeguseks on Eesti metsadesse kogunenud märkimisväärne varu kasutamata puitu küpsetes ja üleseisnud lehtpuumetsades. „Seda ülemäärast puitu on eriti haavikutes ja hall-lepikutes, mille kasutamine küttepuiduks võimaldaks parandada raiete liigilist struktuuri ning tagada seni alakasutatud lehtpuumetsade kõrgem tootlikkus,“ ütles Pärt. „Näiteks saaks nendel viljakatel muldadel väheväärtuslike lehtpuude raiumise järel kasvatada ka väärtuslikumaid okaspuuliike.“

Viimaste aastate arengud puiduturul on olnud heitlikud ning järjest väheneva metsamajandussektori kõrval on alates 2002. aastast oluliselt vähenemas puidutööstuse osakaal SKP-st ning metsandussektoris töötavate inimeste arv. Sellest hoolimata on puit ja puittooted jätkuvalt üheks vähesteks Eesti negatiivse väliskaubandusbilansi tasakaalustajatest.


Brita Merisalu
15 Mai 2009
  Kommentaarid