Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Parts: Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimus on IKT nutikas kasutamine
Kõige olulisemad meetmed Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, tööstuse arengut ei tohiks aga liialt takistama hakata kliimapoliitika, ütles majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, osaledes täna Brüsselis Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogus.

„Olen seisukohal, et Euroopa tööstus peab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) rakendama nutikamalt kui seda teevad meie globaalsed konkurendid. Digitaliseerituse kasvatamisel tuleb silmas pidada ambitsioonikat sihti ja uusi tegevusi, mis kõrge lisandväärtusega tootmisele otsustava toe annaksid. Selleks vajame aga toimivat digitaalset ühtset turgu, mis omakorda eeldab piiriülese e-autentimise ja digiallkirja kasutuselevõtmist,“ sõnas Parts.

Teiseks oluliseks faktoriks tööstuse konkurentsivõime suurendamisel on Partsi sõnul kaubanduslepped. Euroopa Liit peab seisma vabakaubanduse suurema leviku eest, et siinsete ettevõtete toodetel oleks suurem väljund eksportturgudel – seda nii uute kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimise kaudu kui ka suurema kontrolliga WTO reeglite täitmise üle. Kolmanda olulise teemana tõi Parts välja teadus- ja tööstusmaailma parema koostöö ja selle tulemusena efektiivsuse kasvatamise.

Parts rõhutas, et tasakaalu saavutamine konkurentsivõime, energia- ja kliimapoliitika eesmärkide vahel on suur väljakutse – kui prioriteediks saab kliima mõjutamine, siis energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tahes-tahtmata vähemalt mõneks ajaks väheneb.

„Liikmesriikidele peab jääma kliimapoliitika eesmärkide täitmisel meetmete ja energiaallikate valikul võimalikult suur valikuvabadus – kõrgete energiahindade taustal on oluline innovatsiooniliste uute lahenduste kasutuselevõtt energia kokkuhoiuks,“ ütles Parts. „Näiteks Eesti on juba sajandi kasutanud süsinikumahukat põlevkivi, kuid meie tänased tehnoloogiad võimaldavad sellest toota põlevkiviõli, mis on võimalus põlevkivi oluliselt kliimasõbralikumalt, loodussäästvamalt ning majanduslikult tõhusamalt kasutada. Seega ei ole alati oluline, milline on kasutatav energiaressurss, vaid tehnoloogiline areng, mis eristab meie tulevikku tänasest,“ lausus Parts.

Euroopa Komisjon tutvustas täna konkurentsivõime nõukogule teatisi: „Euroopa tööstuse taassünd“ ja „Tööstustoodete siseturu tulevik“ ning neis toodud ettepanekute teemal toimus poliitiline debatt. Teatistes kutsub Euroopa Komisjon liikmesriike tunnistama tööstuse keskset tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu tagamise jaoks ning integreerima tööstusega seotud konkurentsivõimet käsitlevad küsimused kõikidesse poliitikavaldkondadesse.

Tööstuse arvele jääb 80% Euroopa ekspordist ning 80% erasektori teadusuuringutest ja innovatsioonist. Peaaegu üks neljast, sageli kõrget kvalifikatsiooni nõudvast erasektori töökohast on tööstuses, iga täiendav töökoht tööstuses loob 0,5–2 töökohta muudes sektorites. Euroopa Komisjon soovib seada eesmärgiks, et tööstuse osakaal EL-i liikmesriikides oleks 20% SKP-st.


Gea Otsa




Taustainfot:

Teatiste täistekstid:

http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=EN&t=PDF&f=ST%205489%202014%20INIT

http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=EN&t=PDF&gc=true&sc=false&f=ST%205742%202014%20INIT

Euroopa Komisjon teeb teatistes ettepaneku seada Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamiseks järgmised prioriteedid:

- Tööstuse konkurentsivõime tugevam integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse, võttes arvesse tööstuse poolt ELi üldistesse majandustulemustesse antava panuse tähtsust.

- Siseturu potentsiaali maksimaalne ärakasutamine, arendades vajalikke taristuid, pakkudes stabiilset, lihtsat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis soodustab ettevõtlust ning innovatsiooni, integreerides kapitaliturge, parandades kodanike koolitamise ja liikuvuse võimalusi ning kujundades välja teenuste siseturu kui peamise tööstuse konkurentsivõimet soodustava teguri.

- Uued meetmed siseturul ning rahvusvahelisel tasandil, et tagada juurdepääs mõistliku hinnaga energiale ja toorainetele.

- Euroopa rahastamisvahendite kasutuselevõtmine ja rakendamine, mis põhinevad Horisont 2020, struktuurifondide (piirkondlikud fondid, mille maht on vähemalt 100 miljardit eurot) ja riikliku rahastamise tõhusal kombineerimisel, et jätkata uuendustegevust, investeerimist ja taasindustrialiseerimist.

- Tavapärase laenuandmise taastamine reaalmajanduses. Sellega seoses peaks Euroopa Investeerimispank suurendama oma strateegilist rolli, suunates rohkem laene innovatsiooni- ja tööstusprojektidele. EL peaks käsitlema ülejäänud kitsaskohti, mis tulenevad finantsvaldkonna killustatusest, ja looma tingimused alternatiivsete rahastamisallikate väljatöötamiseks.

- ELi ettevõtjate ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) järkjärgulise ülemaailmsetesse väärtusahelatesse integreerimise hõlbustamine, et tugevdada nende konkurentsivõimet ja tagada juurdepääs ülemaailmsetele turgudele soodsamates konkurentsitingimustes.

- Komisjon soovib seada eesmärgiks tööstuse osakaalu EL liikmesriikides 20% SKPst.
20 Veebruar 2014
  Kommentaarid