Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Euroopa Komisjon ootab Eestile 1,9 protsenti majanduskasvu
Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab Eesti majandus tänavu 1,9 protsenti ja 2015. aastal 2 protsenti. 2016. aastal kiireneb sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv 2,7 protsendile eeldusel, et välisnõudlus taastub.

Oodata on tööpuuduse jätkuvat vähenemist ja valitsussektori võlakoormuse kahanemist alla 10 protsendi SKP-st, märgib Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat oma sügisprognoosis.

Eesti majanduskasvu on tänavu vedanud sisetarbimine, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud. Eratarbimist toetab palgatulu kiire kasv, pensionide suurenemine ja tarbijahindade tõusu pidurdumine.

Tarbimine jätkab prognoosi järgi järgmisel aastal tugevat kasvu, mida toetab sissetulekute reaalkasv tänu tulumaksumäära vähenemise ja peretoetuste tõusule. Keskmine palk kasvab tänavu 5,2 protsenti ja järgmisel aastal samuti 5,2 protsenti. Kasv kiireneb 2016. aastal 6,2 protsendile eeldusel, et eksporditurud taastuvad 2015. aasta keskpaigast alates.

Tarbijahindade tõus aeglustus 2014. aasta esimesel poolel nafta ja muude toorainehindade languse tõttu, samuti on langenud toiduhinnad. Samal ajal on parem juurdepääs Põhjamaade elektrivõrkudele langetanud elektrienergia hinda. Järgmisel aastal tasandab üleilmse toorainete oodatava hinnalanguse osaliselt euro kursi langus dollari suhtes, prognoosib komisjon.

Inflatsiooni rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatav tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul Eestis tänavu 0,7 protsenti, järgmisel aastal 1,6 protsenti ja 2016. aastal 2,2 protsenti. Palkade jätkuv kasv aitab inflatsiooni taastada majandusele üldiselt tervisliku tempo lähedale.

Töötuse määr langeb prognoosi järgi tänavu 7,8 protsendile, järgmisel aastal 7,1 protsendile ja 2016. aastal 6,3 protsendile, püsides Eesti majandusele loomuliku taseme lähedal.

Eesti valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks kujuneb Euroopa Komisjoni prognoosi järgi 2014. aastal 0,8 protsenti SKP-st. Puudujääk kahaneb kahel järgneval aastal 0,7 protsendile SKP-st, juhul kui eelarvepositsiooni mõjutavad poliitikad ei muutu.

Valitsussektori võlakoormus, mis hõlmab lisaks keskvalitsuse kohustustele ka kohalike omavalitsuste ja töötu- ning haigekassa omi, langeb prognoosi järgi tänavu 9,9 protsendile SKP-st. Võlakoormus langeb järgmisel aastal 9,6 protsendile ja 2016. aastal 9,5 protsendile SKP-st, kuna valitsus nominaalse puudujäägi katmiseks eeldatavasti laenu ei võta.

Kogu Euroopa Liidule ootab komisjon majanduskasvu tänavu keskmiselt 1,3 protsenti, järgmisel aastal 1,5 protsenti ja 2016. aastal 2 protsenti. Euroala keskmine majanduskasv ulatub tänavu 0,8 protsendile, 2015. aastal 1,1 protsendile ja 2016. aastal 1,7 protsendile.

Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat avaldab regulaarseid majandusprognoose kevadel mais ja sügisel novembris.
04 November 2014
  Kommentaarid