Riigikohus tühistas varasemad kohtuotsused, millega olid Saar-Johansoni kaebused jäetud rahuldamata ning tühistas uue otsusega justiitsministri käskkirja.

Riigikohus mõistis justiitsministeeriumilt Saar-Johansoni kasuks välja õigusabikulud 20.000 krooni ning notari tasutud riigilõivu 20 krooni.

Eelmise aasta 28. veebruaril tuvastas toonane justiitsminister Märt Rask oma käskkirjaga notar Saar-Johansoni distsiplinaarsüüteo ning määras talle karistuseks noomituse.

Käskkirja kohaselt seisnes notar Saar-Johansoni distsiplinaarsüütegu selles, et ta ei keeldunud seadusega vastuolus oleva tehingu tõestamisest.

Notar Saar-Johanson tõestas 1999. aastal ehitise kaasomandi lõpetamise lepingu, mille tulemusel jäi elamu keskel asuv trepikoda ühe lepingupoole ainuomandisse. Lepingu teine pool sattus olukorda, kus ta pääses oma omandi juurde vaid läbi teise osapoole omandi.

Käskkirja järgi oli selle lepinguga elamu reaalosadeks jagamine vastuolus asjaõigusseaduse ja selle rakendamise seaduse sätetega.

Käskkirja kohaselt oli notar Saar-Johanson seda lepingut kinnitades hooletu, kuna ta ei saanud aru oma teo tähendusest, ei näinud ette vastuolu seadusega ja inimeste õiguste kahjustamist tulevikus sellest lepingust tulenevalt.

Notar Saar-Johanson ei leppinud käskkirjaga ning pöördus õigluse jaluleseadmiseks kohtusse. Nii Tallinna halduskohus kui ka Tallinna ringkonnakohus jätsid tema kaebuse rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul saab notarit distsiplinaarkorras karistada vaid siis, kui on tuvastatav notari tahtlik või raske eksimine õigusnormi kohaldamisel.

Riigikohus leidis, et notar jõudis noomituseni viinud tehingu tõestamiseni vajalikke õigusnorme tõlgendades ning ei pannud tegu toime tahtlikult.  BNS