www.vnl.ee ARVAMUS: Kodumaakonna tulevik on meie kätes On ütlematagi selge, et planeerides oma tegevust tuginedes pelgalt kuuldul ja nähtul, ei ole jätkusuutlik lähenemisviis. Milline on meie elanike rahulolu kohalike avalike teenustega, annab ülevaate Siseministeeriumi tellitud ja uuringufirma Saar Poll poolt läbiviidud uurimus „Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega“. Lääne-Virumaal hinnatakse olukorda paari aasta taguse perioodiga võrreldes teistest valdkondadest enam paranenuks järgmistes valdkondades: kergliiklusteed, sportimisvõimalused, noorte huviringid- ja huviharidus. Kergliiklusteede olukorra paranemist tunnetasid muide esimese valikuna üheksa maakonda viieteistkümnest. Liikumisharrastajana on mul hea meel näha, et meie inimesed hindavad kergliiklusteede rajamist, mis võimaldavad turvalisemat liiklemist ning laiendavad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Halvenenuks peetakse meil olukorda sõiduteede, pangateenuse ja ühistranspordi osas. Mujal maakondades rohkelt kajastust leidnud eriarstiabiga seotud probleemid Lääne-Virumaal sedavõrd teravat esiletoomist ei leidnud. Pangateenuse kättesaadavus ja muret sektori arengute pärast saab tõenäoliselt põhjendada mitmel pool kajastust leidnud pangakontorite sulgemisega. Sarnaseid arenguid ja kulude kärpimist esineb ka muudes meile olulistes valdkondades, sh postiteenus. Kontorite sulgemised ei ole enam erakordne sündmus kusagil kaugel, vaid puudutab juba ka meid. Pangakontor Tapal on paljudel veel värskelt meeles. Võsu postkontori jätkamiseks praegusel moel on panustanud nii kohalikud elanikud, Vihula vald kui ka Maavalitsus. Koostöö on kandnud vilja ja Maavalitsuseni jõudis teave sellest, et postkontori üleviimine postipunktiks jääb ära. Jatkatakse kõikide seniste teenustega. Tänan siinkohal kõiki, kes sellesse protsessi on panustanud. Ühest küljest on need teemad mõistetavad – inimesi jääb vähemaks. Teisalt, piirkonna elujõu säilitamine ja konkurentsivõime tõstmine muutub strateegiliste teenuste kadumisel veelgi keerulisemaks. Mul on heameel, et vaatamata parendust vajavatele valdkondadele teame me kohapeal selgelt, mida maakonnana vajame. See teadmine jõuab meieni meie enda inimestelt, töövõtjatelt, ettevõtjatelt, kultuuritöötajatelt, sporditegelastelt, tootmissektorist ja teenindussfäärist. Vabaühendustest ja kogenud omavalitsusjuhtidelt. Lääne-Virumaa on jätkuvalt Eesti suuruselt viies maakond ja siin elab üle 60 000 inimese. Meie maakonnakeskuseks on kõige paremas mõttes kreisilinn, arengutele suunatud ja väge täis Rakvere. Suurepärased ühendused pealinnaga, kuurortpiirkonna olemasolu ja kindlatel jalgadel põllumajandus on vaid osad meie maakonna tugevustest. Üheks oluliseks piirkonna arengufaktoriks saab eeloleval perioodil jätkuv panustamine haridusvaldkonda, Euroopa Liidu finantseerimisvahendite oskuslik ja piirkonna vajadusi arvestav kasutamine ja turismi ning tootmissektorite arendamine. Just tootmises on võimalused kõige ulatuslikumad ja tööstuspiirkondade arendamine enamustel omavalitsustel seatud prioriteediks. Arvestama peab aga tõsiasjaga, et selles valdkonnas on piirkondade konkurents tihe. Uusi investeeringuid vaagitakse tõsiselt ning kvalifitseeritud töökäte mure on meiegi puhul reaalsuseks. Siinkohal on seega suuremas konkurentsis tõenäoliselt tööstusarendused, mis asuvad kas suuremate linnade ja ühenduste läheduses või on tegemist juba olemasolevate ja toimivate tööstusparkide arendamisega. Lääne-Virumaa puhul on kindlasti mõningane eelis Rakverel, Kundal, Tapal ja Sõmerul. Paradoksaalne on see, et kuigi kohalikud elanikud näevad enim arengut kergliiklusteede vallas, siis samuti nähakse uuringu põhjal seal ka suurimat parendusvajadust ehk soovitakse veelgi enam võimalusi kergliiklustee kasutamiseks. Tean, et sellega on arvestanud ka meie omavalitsuste juhid, kes näevad kergliiklusteid jätkuvalt ühena piirkonna jaoks olulistest mugavustest, turvalisusmeetmetest ja elukeskkonda ilmestavatest teguritest. Ei ole ebaolulisi asju – kõik on maakonnas oluline, kuid kergliiklusteede olemasolu iseenesest töökohti juurde ei tekita. Peapõhjuseks, miks inimene valib piirkonna oma koduks on siiski eeskätt tasuv töökoht, pere traditsioonid, piirkonna tasakaalustatud areng, teenuste kõrge kvaliteet, hea ja turvaline elukeskkond, ning muu piirkonna elukvaliteeti puudutav. Juba lähema aja jooksul esitan maavanemana taotluse Lääne-Virumaa arendamiseks mõeldud projektide rahastamiseks Euroopa Liidu „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetmest. Tuge taotletakse nii ühenduste, turismiobjektide, tööstusalade kui linnakeskkonna arendamiseks. Põhisuunaga lisandväärtuse tekkeks, sh töökohtade loomiseks või sobilike eelduste tekkeks Lääne-Virumaal. Kokkuvõtvalt saab öelda, et meie inimesed on enamike omavalitsuse poolt pakutavate teenustega pigem rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks või paremaks kui mõned aastad tagasi. Väärtustame seda kohapealset, kus iga positiivne inimene, ettevõtmine või tegu laieneb tema enda pereringist või koduvallast kaugemale, puudutades ka ümberkaudseid ning inspireerides ja innustades teisi. Toredad inimesed, nende ettevõtlikkus, abivalmidus ja vahvad teod muudavad paremaks meid kõiki, ka numbreid. Kodumaakonna tulevik on meie endi kätes. Marko Torm Lääne-Viru maavanem Eesti Reformierakond foto: Ain Liiva    17 Veebruar 2015