Valitsus kiitis neljapäeval heaks spordiseaduse eelnõu, mis näeb olümpiavõitjatele 53. eluaastast alates ette 10.000 krooni suuruse igakuise toetuse.

Olümpiavõitja toetuse saaja peab olema Eesti kodanik, elama alaliselt Eestis ja olema saavutanud Eestit esindades olümpiahartas sätestatud spordialal olümpiavõidu, teatas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu heakskiitmisel riigikogus oleks kohe õigus olümpiavõitja toetusele kiiruisutajal Ants Antsonil, tõstjal Jaan Taltsil, vehklejal Svetlana Tširkoval (Lozovajal) ning kõrgushüppajal Jüri Tarmakul. 2006. aastal saaks õiguse toetusele võrkpallur Viljar Loor.

2007. aastast lisanduksid toetusesaajate hulka kolmikhüppaja Jaak Uudmäe ja jalgrattur Aavo Pikkuus, 2013. aastal ujuja Ivar Stukolkin, 2015. aastal jalgrattur Erika Salumäe, 2017. aastal korvpallur Tiit Sokk, 2023. aastal kümnevõistleja Erki Nool ning 2024. aastal suusataja Andrus Veerpalu.

2011. aastal oleks õigus toetusele veepallur Mait Riismanil, kuid selleks peab Moskvas elav olümpiavõitja asuma elama Eestisse.

Spordiseaduse eelnõu kohaselt võib riigieelarvest toetust maksta spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on esitanud riikliku statistilise vaatluse korraldajale nõuetekohase riikliku statistika aruande. Eelnõu toob välja arengukavale esitatavad põhinõuded.

Eelnõu sätestab dopinguvastaste reeglite järgimise kohustused. Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis või mis on vastu võetud vastavalt koodeksile.

Uus spordiseadus kehtestab pealtvaatajate vägivallatsemise ohuga spordiürituste korraldamiseks detailsed protseduurireeglid ja vastutuse nõuete täitmata jätmise korral.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2006, välja arvatud olümpiavõitjate toetust reguleerivad paragrahvid, mis jõustuvad üldises korras ning treenerite kutsekvalifikatsiooni puudutav lõige, mis jõustub 1. septembril 2006.  BNS