Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

SEB uuring: Balti riikide elanikel puudub pensioniks valmistumisel selge siht ja arusaam oma tulevase pensioni suurusest
SEB uuringu põhjal valminud Balti pensionivalmiduse indeks (Retirement Readiness Index) näitab, et tulevaste pensionäride ootuste ja tegeliku sissetuleku vahel pensionieas on suured käärid. Pensioneas oodatav sissetulek on tegelikust pensionist 10 protsenti väiksem ning lahknevus on suurim madala sissetulekuga inimeste seas.

Kõige suuremad soovid tulevase pensioni osas on Eesti ja Läti elanikel, kes tahaksid saada vastavalt 91 ja 93 protsenti pensionieelsest palgast (Leedu vastav näitaja ulatus vaid 78 protsendini). Sealjuures arvatakse Eestis, et tegelik pension saab olema umbes 51, Lätis 61 ja Leedus 69 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Tegelik pension ulatub sõltuvalt riigist vaid 33 kuni 40 protsendini viimasest pensionieelsest sissetulekust. Nii suur erinevus soovide, ootuste ja tegelikkuse vahel viib olukorrani, kus üleminek palgalt pensionile muutub materiaalselt raskeks.

SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas: „Täna pensionile minev inimene peab arvestama seni saadud palgast umbes poole väiksema pensioniga. See on kindlasti tuntav majanduslik löök, eriti väikese sissetulekuga inimeste jaoks. Väidet kinnitavad ka uuringutulemused. Kaks kolmandikku just pensionile läinud vastajatest tõdevad, et uue sissetulekutasemega harjumine kujunes nende jaoks raskeks. Kolmandik aga tunnistab, et pidi oma pensionieas saadava sissetuleku suurendamiseks aktiivsel tööperioodil tõepoolest rohkem panustama.“

Mida suurem on tegelik pension, seda väiksemal määral peab palga ja pensioni erinevust katma riik. Madalapalgalised aga moodustavad riskigrupi, kus juba pensioni ja senise igakuise sissetuleku kümneprotsendiline vahe tekitab märgatavat majanduslikku ebastabiilsust ja ohustab toimetulekut.

„Tänase pensionivalmiduse Balti riikides võib kokku võtta ühe lausega: elanikud teavad pensionist üsna vähe, ootavad liiga palju ja ei tee olukorra muutmiseks suurt midagi. Paljuski on see tulemus üllatav, sest Eestis kehtib tänane pensionisüsteem juba enam kui kolmteist aastat,“ lisab Messimas.

Uuring töötati välja koostöös TNS-i turu-uuringute firma ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. See hõlmas kõiki kolme Balti riiki ja uuringus osales 2400 eraisikut. Alates 2015. aastast hakkab uuring toimuma iga-aastaselt, näitamaks nii pensionisüsteemide, kui ka inimeste heaolu ja hinnangute muutusi.
19 Veebruar 2015
  Kommentaarid