| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Tartumaa arendas eurotoetuste abiga teadust ja innovatsiooni
|
Enam kui kümnel viimasel aastal on Tartumaa saanud üle 441 miljoni euro struktuuritoetust, millega on arendatud innovatsiooni, teadust ja avalikke teenuseid. Täna, 15. aprillil toimub Tartu Ülikooli raamatukogus infopäev, mille käigus tutvustavad ministeeriumid ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koos maakondlike spetsialistidega käimasoleva Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodi toetusvõimalusi.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Magnus Urbi sõnul investeeriti 3488 Tartumaa projekti elluviimisesse enam kui 441 miljonit eurot ELi struktuuritoetusi. „Varasemalt on Tartumaal lisaks avalikele teenustele toetatud kogu Eesti kontekstis olulises mahus hariduse, teaduse ja innovatsiooni arengut. Näiteks on toetatud Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku valmimist ning Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskust. Tartus ja Tartumaal on tõesti palju häid mõtteid,“ ütles Urb. Uuel perioodil keskendutakse – nagu mujalgi Eestis – tööhõive tõstmisele, inimeste oskuste ja ettevõtluse arengule ning neid toetavatele investeeringutele. Seeläbi paraneb kogu maakonna elukeskkond ja atraktiivsus.
Tartu abilinnapea Kajar Lember rääkis, et eurotoetustel on suur roll nii Tartu kui ka kogu Eesti arengus. „Keegi ei kujuta ette suurinvesteeringuid ilma eurotoeta – olgu selleks Tartus Ihaste silla ehitus, Karlova paadisadama või Tamme gümnaasiumi uue hoone rajamine,“ ütles Lember. „Rääkimata paljudest nii-öelda pehmetest projektidest, kus on meie inimestel on olnud vōimalik teadmisi hankida ja neid Tartu heaks rakendada - seda nii linnavalitsuses, ülikoolides kui ka eri ettevõtetes ning tugistruktuurides,“ lisas ta. Lember nimetab ainsa negatiivse asjaoluna seda, et projektipõhise tegutsemise tõttu võidakse jätta tegemata kõige prioriteetsemaid asju ja algatatakse projekte, mis on abikõlbulikud rahastamise mõttes – mõned sellised valikud võivad olla tema hinnangul lühinägelikud.
Enam kui kümne aasta jooksul on suurimad Tartumaa investeeringud tehtud nii teedevõrgustiku arendustöösse kui ka veevärgi ning teiste avalike teenuste arengusse. Oma osa toetusrahast on saanud ka haridus- ja innovatsioonikeskused – Tartu Ülikooli toetati enam kui 84 miljoni euroga, Eesti Maaülikooli ligi 15 miljoni euroga, Tartu Kutsehariduskeskust 11,1 miljoni euro ja Tartu Tervishoiukõrgkooli 8,3 miljoni euro väärtuses.
Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirmi sõnul on ülikool struktuuritoetuse abiga välja arendanud Tartus kolm uut õppe- ja teadushoonet, sealhulgas Põhjamaades ja Ida-Euroopas ainulaadne siirdemeditsiinikeskus, kus asub Euroopa suurim ja moodsaim katseloomakeskus. „Meie taristu näitab Tartu Ülikooli ja Eestit kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja õppekeskkonda, kuhu tahavad tulla nii välistudengid kui ka -teadlased. Pean väga oluliseks, et tipptasemel teadusaparatuur uutes laborites võimaldab nii üliõpilastel kui ka teadlastel teha senisest tihedamat koostööd Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtjatega. Kõik tehtud investeeringud on pikemaajalise mõjuga ning edendavad teadus- ja majanduselu,“ lisas Kirm.
Kõrvalmaakonnas Jõgevamaal jagunes 54 miljonit eurot struktuuritoetusi 635 projekti vahel. Sellest rahastati Põltsamaa, Jõgeva ning Puurmani veevärgi arendustöid, samuti Põltsamaa Ametikooli ja Luua Metsanduskooli praktikakeskusi ja õpilaskodusid. Lisaks toetati Puurmani kalapääsu ehitust ja Põltsamaa päevakeskuse ning varjupaiga ehitust, mitme lasteaia ja Oskar Lutsu gümnaasiumi rekonstrueerimist.
Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) kokku 3,5 miljardit eurot toetusi kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid head ja säravad Eesti arengusse panustavad ettevõtmised, korraldas rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes Eesti linnas. Infot on jagatud juba Tallinnas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus. Tartus toimub infotuuri viimane infopäev.
|
|
15 Aprill 2015
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
